Töölepingu lõpetamine on tavaliselt kahe lepingu osapoole ühine kokkulepe. Seadusest tulenevalt saab lepingut lõpetada lepingus või seaduses sätestatud etteteatamisajaga. Küll aga on olukordi, kus soovitakse päevapealt lahkuda ning selgitamegi, mis tingimustel seda teha üldse saab.
Töölepingu saab ära lõpetada selle kuupäevaga, mis kokku lepitakse. Siinkohal on oluline märkida, et avalduse esitamise kuupäev ei võrdu töölepingu lõpetamise kuupäevaga, vaid see tuleb eraldi kokku leppida. Kui töösuhte lõppemise kuupäeva eraldi välja ei too, kohaldub automaatselt lepingus või seaduses ette nähtud etteteatamisaeg.
Lepinguid saab omavaheliselt lõpetada ka suuliselt, kuid soovituslik on see siiski üle kinnitada kirjalikult ehk mingis taasesitatavas vormis. Seaduse järgi oleks muidu hiljem võimalik ühel osapoolel ehk pretensioon esitada. Kirjalik tõendus peaks sisaldama seejuures märget, et osapooled leppisid kokku töösuhte lõpetamise ilma etteteatamisaega kohaldamata. Kui teha tavaline töölepingu lõpetamise avaldus ehk korraline ülesütlemine, siis kehtib töölepingu seadusest tulenev etteteatamisaeg, milleks on üldiselt 15 kuni 30 päeva.
Töösuhte lõpetamisel tuleb töölepingust lõpetamist puudutav punkt üle käia. On oluline märgata, kui seal on tingimusi töösuhte lõpetamiseks. Näiteks, et töötaja peab tagastama töövormi, töövahendid või tegema mingeid muid tegevusi enne kui tööleping loetakse lõppenuks. Kui need tegevused kõik ühe päeva sisse ei mahu võidakse ka sellele hiljem pretensioon esitada, kui pooled omavahel kokku ei lepi, et neid tingimusi ei kohaldata.
Samamoodi on võlaõiguslike lepingutega, kuid etteteatamisaeg ja lõpetamise tingimused on üldjoontes lepingu sees sätestatud.
Mis siis, kui ainult üks osapool tahab lepingu päevapealt üles öelda?
Töötaja saab lepingut üles öelda etteteatamisaega järgimata vaid erakorralistel juhtudel ning seda ka mõistliku aja jooksul peale erakorraliste asjaolude ilmsiks tulemist. Erakorralisteks juhtudeks loetakse näiteks pereliikmete haigestumist või mõnda muud taolist ettenägematut sündmust.
Erakorralisteks juhtudeks võidakse lugeda ka seda, kui töö asukohas ei ole võimalik enam elada ja töötaja peab kolima seetõttu teise riiki või linna. Ühepoolse erakorralise lepingu ülesütlemise põhjuseid peab töösuhte lõpetamise põhjustena seaduse järgi välja tooma.
Lepingu ühepoolset ülesütlemist ei ole enam korrektne teha suuliselt, kuna tööandja võib hoopis ise tööle ilmumata jätmise tõttu erakorraliselt lepingu ära lõpetada. Seda siis töökohustuste rikkumise tõttu. Taasesitatav dokument on ka näiteks SMS, e-posti kiri või tegelikult sobiks ka video või helisalvestis, mille lindistamisest on mõlemad osapooled teadlikud.
Veel enam – kui tööandja suudab tõendada, et talle tekkis töötaja sellise ootamatu lahkumisega kahju, võib ta seda töötajalt nõuda otse või töövaidlusorgani abiga.
Meelde peab jätma, et vaidlustesse satutakse ka kõige väikesemate detailide pärast, mistõttu selgesõnaliselt vormistatud taasesitatav dokument on parim viis kuidas töösuhet lõpetada.
