Aastal 2012 avaldati Tallinna kodulehel uudis “Tallinn teel rahvusvaheliseks finantskeskuseks”. Linnavõimu ja finantsklastri sõlmitud memorandum pole tänaseks siiski siia suurt raha toonud. Nüüd on seoses Brexitiga toimumas Euroopa panganduses suured muudatused. Eestil aga suurt lootust sellest võita ei ole.
Majandusleht Financial Times kirjutab täna, et Deutsche Bank kaalub varianti viia kolm neljandikku oma Londonis olevatest varadest Frankfurti üle. See tähendaks, et City finantskeskus jääks ilma 400 miljardist naelast. Kindlasti ka osadest töökohtadest, mida Deutschel on Londonis praegu 8000.
Kes kontrollib?
Vajadus varasid ümber tõsta tuleneb keskpankade huvist. Euroopa Keskpank muretseb nimelt, et pärast Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumist jääks suur osa Londoni kaudu juhitavatest Deutsche Banki ülemaailmsetest investeerimispanganduse tehingutest nende järelevalve alt välja.
Teisedki lahkuvad
Bloomberg kirjutas täna, et Šveitsi pank UBS on otsustanud oma Euroopa keskuse viia Frankfurti. Pank on varem teatanud, et Brexitiga seonduvad muudatused lähevad neile maksma ligi 90 miljonit eurot.
Tallinn võitjana ei välju
Kui kaks aastat tagasi kirjutas Bloombergi kolumnist Chris Hughes, et Londonilt võib Euroopa finantskeskuse üle võtta hoopis meeldiva elukeskkonnaga Viin, siis tundub, et selle lahingu võidab ikka Frankfurt. Muide, Globaalses finantskeskuste indeksis on Viin 51. kohal, otse Tallinna ees.
Brexiti lõplikud tingimused võivad jutuks tulla novembris toimuval Europa Liidu ülemkogul. Pärast seda saab kindlasti selgemaks, kui paljud pangad ja muud ettevõtted oma tegevust Ühendkuningriikidest välja peavad kolima. Mine tea, ehk siiski pudeneb ka Eestile midagi.
