Rahageenius kirjutas eile maksu- ja tolliameti (MTA) olulisest seisukohast, mille kohaselt peab päikeseparkide kasutamata ettemaksult tulumaksu tasuma. Elektrilevi statistikast nähtub, et mikrotootjad ei suuda suvega võrku müüa aasta tarbimisest suuremat elektrienergia kogust.
Rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi tõdes, et kuigi praegune seadus oma tarbimisest ülejääva elektri müügile maksuvabastust ette ei näe, peab ministeerium energiakriisi ja rohepöörde kontekstis väga oluliseks läbi mõelda, kuidas sellele teemale tulevikus läheneda.
Ühe suurima elektrimüüja, Eesti Energia pressiesindaja Mattias Kaivi sõnul on nende klientide hulgas 3500 inimest, kel on päikesepark. Kaiv kinnitas, et kui MTA esitab neile päringu, kui paljudel klientidel on aasta lõpuks ettemaksu kasutamata, on nad valmis selle info maksuametile edastama.
Toodad suvel, tarbid talvel
Eesti Energia klientide näitel märkis Kaiv, et kui kliendil on detsembri lõpus veel ettemaksu, siis saab seda kasutada ka jaanuaris, veebruaris ja teistel külmadel kuudel arvete tasumiseks just nii, nagu riik on päikeseparkide populariseerimisel inimestele korduvalt rääkinud.
“Valdav enamus erakliente jätavad ettemaksu tulevaste arvete katteks, ca 5 protsenti lasevad kanda ettemaksu enda pangakontole, kuid üldjuhul tehakse seda aasta lõikes jooksvalt. Sellist 31. detsembri seisuga või aasta lõikes arvestust (kasutamata ettemaksust — toim.) me ei pea,” lisas ta.
Kaiv rõhutas, et Eesti Energia teeb maksuametiga koostööd, edastab neile infot vastavalt maksuameti esitatud päringutele ja kehtivale seadusele.
Mikrotootja aasta keskmine võrku müüdud kogus jääb tarbimisele alla
Rahageeniuse palvel tutvus Elektrilevi varahaldusjuht Rasmus Armas mikrotootjate tootmise ja tarbimise statistikaga, millest tuli välja, et keskmine mikrotootja suudab aastaga toota vähem elektrienergiat kui ära tarbida.
“Elektrilevi võrgus oli 2021. aastal keskmine mikrotootja võrku toodetud elektri kogus 5900 kWh, 2022. aastal on mikrotootja keskmiselt võrku andnud 5600 kWh. Kodukliendi ehk mikrotootja elektri tarbimine on ligi 8800 kWh aastas,” tõi ta näiteks.
Samas tõdes ta, et läbi liitumispunktis oleva arvesti on Elektrilevil info, millised elektrikogused tarbitakse võrgust ja millised kohapeal toodetavast kogusest antakse võrku. “Meil puudub aga info, kui palju kohapeal toodetud elektrist tarbija kohapeal ära kasutab, st mida võrku ei antud,” ütles Armas.
Elektrilevi varahaldusjuhi sõnul võib mikrotootmisega seotud tarbimiskohtades nii tarbimine kui võrku andmine oluliselt varieeruda. Üldiselt on nii, et Eestis keskmisena võib arvestada, et 1 kW võimsusega päikesetootmisseade toodab 1000 kWh elektrit aastas. Elektrilevi jaotusvõrgus on kokku 7850 mikrotootjat koguvõimsusega 76,8 MW.
“Mõnel juhul on tarbimine suur ja seal mikrotootmisseadme kasutamine vähendab võrgust tarbimist ja võrku tagasi ei pruugi elektrit üldse minna. Teisel juhul on tarbimine väike, mis võib tähendada, et enamus toodetud elektrit ka võrku läheb,” sõnas ta.
