Möödunud nädalal mõnel tunnil nulli langenud hinnad ei tähenda, et Euroopa oleks energiakriisi lõplikult seljatanud. Olkiluoto 3 tuumajaama käivitumine ja uute tuuleparkide valmimine toob meie hinnapiirkonda küll leevendust, ent musta stsenaariumi korral võib järgmine talv kujuneda keeruliseks, kirjutab Eesti Energia turuanalüüsi strateeg Olavi Miller.
Möödunud nädalal oli elektrihind Eestis keskmiselt 40,2 €/MWh (-46,3 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga). Kõige kallim oli elekter möödunud teisipäeva õhtul kell 20, mil megavatt-tunni eest tuli tasuda 121,92 eurot. Odavaim tunnihind oli neljapäeval, 13. aprillil kell 3.00 öösel, mil elektrit sai börsilt tasuta.
Nädalases võrdluses langes keskmine elektrihind enam kui kaks korda, mida põhjustas kütusehindade langus ja soojem ilm. Terve nädala töötas Olkiluoto 3 tuumajaam, mis pärast 14 aasta pikkust hilinemist sai sel esmaspäeval ametlikult valmis ja hakkas kommertstingimustel elektrit tootma.
Jaam omab märkimisväärset mõju Soome energiaturu jaoks, sest selle aastane toodang katab 14% Soome elektrivajadusest ning defitsiidi, mille tekitas elektriimpordi lõpetamine Venemaalt eelmise aasta veebruaris pärast viimase sõjalist kallaletungi Ukrainale. Kuna Soome uus tuumajaam on testrežiimis juba aasta algusest alates ligi maksimumvõimsusel töötanud, siis mõju elektrihinnale on juba hinnas sees ja suurt hinnaefekti ametliku valmimise väljakuulutamine üleöö ei tekitanud.
Naftahinnad lähevad üles
Rahvusvaheline energiaagentuur (IEA) hoiatab, et naftakartelli OPEC+ otsus vähendada naftatootmist alates 1. aprillist 1 miljoni barreli võrra päevas, viib naftahinnad üles ja muudab kõrge inflatsiooni tõttu niigi raskustes olevate inimeste elu veelgi keerulisemaks. Saudi Araabia juhitava kartelli üllatuslik tootmise piirang sunnib agentuuri hinnangul aasta teises pooles naftareservidest võtma päevas 2 miljonit barrelit ja kallutab juba enne seda otsust defitsiidis olnud naftaturu veelgi rohkem kreeni.
Samal ajal peaks naftatarbimine maailmas kasvama 2 miljoni barreli võrra päevas ja jõudma uue rekordtähiseni 101,9 miljonit barrelit päevas. Suuremat osa kasvust veab Hiina, mille avanev majandus vajas IEA andmeil esimeses kvartali 1,2 miljonit lisabarrelit päevas.
Nädala keskmine gaasihind oli 42,6 €/MWh (-3,8 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga). Alanud nädalal on üle Euroopa oodata soojemat ilma, mis võib aidata kaasa nii soojavajaduse edasisele vähenemisele kui hoida Euroopa gaasihoidlate täituvust praegusel kõrgel tasemel. Järgmiseks nädalaks aga prognoositakse jahedamat ilma, mis langeb samale ajale Norra gaasimaardlate hooajaliste hooldustöödega. Sellest tulenevalt võib kuu lõpupoole tekkida gaasihindadele mõningane surve.
Energiafirma TotalEnergies tegevjuht Patrick Pouyanne hoiatas, et viimase kahe aasta jooksul maagaasi hinnad kõrgustesse viinud kriis Euroopas ei ole kaugeltki lõppenud. Majandusliit seisab silmitsi tiheda konkurentsiga energia- ja soojatootmiseks vajaliku ressursi pärast. Euroopa peab hakkama koguma talvevarusid ajal, mil Hiina majandus peaks suurema hooga avanema, kuid samal ajal on teada, et veeldatud maagaasi pakkumine ei suurene oluliselt enne aastat 2026 kui valmivad uued LNG pakkumispunktid.
