Artiklisari “Minu säästmise teekond” tutvustab Facebooki rahatarkuse grupi #Kogumispäevik aktiivseid liikmeid, kes räägivad, kuidas nemad oma eesmärkideni on jõudnud.
“Kui olen endaga kokku leppinud ja ei suuda sellest kinni pidada, siis on see võitlus iseendaga, kus tugevam mina peab peale jääma,” räägib #Kogumispäeviku liige Kairi.
Kairi mõistis, et peaks oma rahaasju jälgima, kui kuu lõpus ja enne palgapäeva oli kontojääk väga nukker. “Ma ei saanud eriti poestki midagi osta, rääkimata väljas söömisest,” tunnistab Kairi. “Mõtlesin, et ega mu palk ometi nii pisike ka pole ja natuke peaks oma kulusid vaatama, sest selline kuulõpu sendiveeretamine on paras ports stressi.”
Kairi peamine eesmärk praegu on raha kõrvale panna, et kõik oma rahalised kohustused (õppelaen, arvuti järelmaks jm) muretult ära maksta. Lisaks sooviks ta soetada millalgi uue telefoni. “Minu utoopiline eesmärk on oma kodu sissemakse jaoks raha koguda, mis praeguste kinnisvarahindade juures on pea võimatu,” nendib ta.
Kairi kirjutab üles suuremad väljaminekud (näiteks TV kanalid, telefoniarve, õppelaenu osamakse jne), mis kindlasti vaja kuu alguses ära maksta ja siis sellest tulenevalt vaatab, kui palju kõrvale paneb. “Jagan oma raha mitme eri pangakonto vahel, igaüks ise nimega (meelerahufond, hädaabifond, reisimine ja suurem ost),” annab Kairi nõu. “Lepin endaga kokku kulutamise summad ja kui see limiit on täis, siis on nii lihtsalt. Meil on elukaaslasega rahaasjad üldiselt eraldi, aga käime vajadusel mõlemad poes. Kuna mehe sissetulek on suurem, siis tema kanda on sujuvalt jäänud näiteks auto tankimine.”
Lihtsad säästunipid
“Minu peamine säästunipp on telefonis esemete panemine “soovikorvi“. Kui ikka hädasti seda eset ei ole vaja, siis ajapikku läheb soov üle – nii väldin emotsioonioste. Uusi riideid ei osta kui just erakorraliselt midagi vaja ei ole – kaltsukas on uus parim sõber!” räägib Kairi.
Teiseks soovitab ta raha jagada eraldi, siis ei ole põhiarvel millegagi “tuulutada”. Kolmandaks ei osta ta Yagas ega veebipoodides enne midagi, kui pole enne selleks midagi maha müünud. Nii teenib lisaraha ning ei muutu “hoarderiks” – maniakaalne koguja oleks eestikeelne vaste. Tuleb endaga sõbraks saada ja iseendale seletada, et raha kuluks rohkem millegi muu tarbeks rohkem ära.
Kogumispäeviku grupi liikmed on Kairi sõnul alati toetavad ja kõik jagavad nõu oma mätta otsast, mis aitab näha suuremat pilti ja seeläbi kujundada omale uusi harjumusi: “Olen grupist eelkõige kaasa saanud keskkonnateemalisi teadmisi, sest lapsi veel ei ole ning hetkel on elu veel veidi muretum. Rahateemalistest postitustest olen hakanud pisut kulutusi jälgima, toidulauda planeerima ja üleüldiselt hakanud kulutusti piirama.”
Kuidas hoida oma säästuplaanist kinni?
Kairi on enda vastu olnud konkreetne – kui vaba raha ei ole, siis ka ei osta. “Kui olen endaga kokku leppinud ja ei suuda sellest kinni pidada, siis on see võitlus iseendaga, kus tugevam mina peab peale jääma. Lisaks tuleb suuta ka endale andestada ootamatute kulutuste osas,” lisab ta. Tuleb leppida sellega, et vahel ei ole hädaabifond veel nii suur, et näiteks loomaarsti juures saaks muretult käia. Elu on ettearvamatu ja end nüpeldada ka ei tohi. Tuleb leida endal sisimas kuldne kesktee aruka ja unistaja mina vahel ning nad omavahel põimuma panna.
“Tuleb enda jaoks lahti mõtestada raha kogumise eesmärk,” soovitab Kairi. Seejärel tuleb uurida, kuulata maad ning end harida. Kogumist võib alustada väikeste summadega ning kui see toimib, siis võib proovida suuremaid summasid kõrvale panna. Liiga suur amps sissetulekust võib ühel hetkel ära ehmatada ning käega löömine on üldiselt kiire tulema. Alustada tuleks pisikeste sammudega, et tekitada endas säästmise harjumus ja kui juba edukamalt läheb ning rahakott kuu lõpus appi ei karju, on samm õiges suunas tehtud. “Tasa-tasa ja küll õige tee end ise näitab,” usub Kairi.
