Riigifirma Elering esitas konkurentsiametile taotluse, milles soovib alates uuest aastast elektri ülekande võrgutasusid tõsta, kirjutab Postimees. 

Konkurentsiameti kommunikatsioonijuht Maarja Uulits kinnitas, et Elering saatis ametile elektri ülekande võrguteenuse hinnataotluse 15. märtsil, soovides võrguteenuse hinda tõsta keskmiselt 7,9 protsenti. Ühtlasi soovib Elering rakendada kahetariifset süsteemi, mille osas konkurentsiamet viis läbi avaliku konsultatsiooni.

«Tegemist on keerulise menetlusega ja ametil on vähemalt kuus kuud aega seisukoha kujundamiseks,» lausus Uulits.

Eleringi selgituse kohaselt soovib ettevõte üle minna uuele hinnastuktuurile, mis lisaks elektri edastamise tasule arvestab ka võimsus- ja asukohapõhist tasu. «See vajadus tuleneb energiasüsteemi struktuuri kiirest muutumisest, mille tulemusena kannab ülekandevõrk senise energia transportija asemel suuremat varustuskindluse tagaja rolli,» selgitas ettevõtte kommunikatsioonispetsialist Kätlin Klemmer.

Tulevikus toodetakse enam elektrit kohtadel, aga samas nende hetkede jaoks, kui tuul ei puhu ja päike ei paista, on vaja ikka suurt võrku. Samas on võimalik hajatootmise arenguga koos võrku optimeerida ja teha «õhemaks». Uus struktuur peaks Klemmeri sõnul seda motiveerima ja seeläbi tagama tulevikus tarbijatele madalama võrgutasu.

«Võrgutasust suure osas moodustavad just investeeringud, mida tehakse lähtuvalt võrgulepingutes klientidega kokku lepitud võimsustest. Kui need võimsused on optimaalsed, siis on ka võrgutasu optimaalne,» lausus ta.

Klemmeri sõnul alustas Elering võrgutasude struktuuri muutmise vajaduse tutvustamisega juba 2018. aastal, edastades turuosalistele arvamuse avaldamiseks tüüptingimused ning selgitades võimsuskomponendi osakaalu kehtestamise vajadust ning ajakava. «Pidasime ka turuosalisi kaasavaid uue võrgutasu struktuuri arutelusid liitumiste ja võrguteenuste klientide nõukodades,» lausus ta.

Ettevõtte esindaja toonitas, et viimati muutus Eleringi võrguteenuse hind viis aastat tagasi 2017. aastal, mil võrgutasu vähendati. Hinna langetamine toimus ka 2014. aastal.

Eleringi juhi Taavi Veskimägi sõnutsi on ettevõtte suurim väljakutse Eesti ja kogu Baltimaade elektrisüsteemide liitmine. Kui praegu oleme osa Venemaa süsteemist, siis 2026. aasta algusest plaanitakse ühineda Mandri-Euroopa süsteemiga.

Veskimägi kinnitas Postimehele aprillis, et täiendavat võrgutasude tõusu see tarbijatele kaasa ei too, pigem vastupidi.

Klemmer kinnitas, et võrguteenuse hinnastruktuuri muudatus ei ole otseselt sünkroniseerimisega seotud. «Elektrisüsteemi Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimise projektis teeme hetkel investeeringuid, mis on suures osas rahastatud Europa Liidu vahenditest ning ülejäänud osa kaetakse ülekoormustulufondist, nii et tarbija rahakotti see ei mõjuta,» kinnitas ta.