Mitu head aastat on Euroopa Liidu idapoolsemates riikides inimeste hinge purenud kahtlus, et neile müüakse kehvema kvaliteediga toidukaupa kui läänes. Euroopa Komisjon uuris asja ning jõudis vastuoluliste tulemusteni: toiduainete koostis tõesti erineb liikmesriigiti, kuid Ida-Euroopa riigid ei ole tingimata need, kes kehvema kaubaga peavad leppima.
Probleem on ennekõike selles, et sama kaubamärgi all müüdav kaup on erineva koostisega. Teinekord on seda võimalik ka pakendilt välja lugeda. Kes aga eeldab, et kalasisaldus kalapulkades on riigiti erinev või sama kaubamärgi karastusjook on ühes riigis suhkrusem kui teises?
Pärast pea 1400 toiduaine analüüsimist 19 Euroopa Liidu riigis selgus, et 9 protsenti toiduaineid olid koostiselt erinevad, kuigi nende pakendid olid identsed, teatas Euroopa Komisjon.
Sellele lisaks oli veel 22 protsenti tooteid, mis olid väga sarnastes pakendites, kuid erinesid oma koostiselt riigiti. Ehk siis pea kolmandik testitud toidukraamist võib olla vastuolus Euroopa Liidu ühisturu reeglitega.
Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, noorte ja spordivolinik Tibor Navracsics kinnitas, et tulemused on mitmeti tõlgendatavad. “Mul on hea meel, et kinnitust ei leidnud Ida-Lääne suunaline veelahe. Muret tekitab aga tõik, et pea kolmandik toidukaubast on küll sarnases või identses pakendis kuid erineva koostisega,” tõdes ta.
Euroopa Komisjoni tarbijaõiguste ja võrdse kohtlemise volinik Vera Jourova tõdes, et ühisturul ei tohiks olla topeltstandardeid.
Veel selgus, et 23 protsenti testitud toodetest olid identsed nii oma pakendi kui koostise poolest. 27 protsenti toodetest olid sarnase pakendiga ning erinevused koostises olid ka pakendil ära märgitud.
Kinnitust ei leidnud aga kahtlus, et just Ida-Euroopas müüdav toidukraam oleks kehvema kvaliteediga ning ka erinev koostis ei pruugi alati tähendada ühe toote paremust teise ees, seisab Komisjoni teates.
