Sotsiaalministeeriumi värske analüüs soovitab, et hambaravihüvitist tuleks jätkuvalt maksta vaid neile kliinikutele, millel on haigekassaga leping. Hambaarstide liidu arvates näitab see, et ministeerium töötab patsientidele vastu.

Eestis on kaht tüüpi kliinikuid – need, kes on haigekassa lepingupartnerid ja need, kes ei ole. Lepingu sõlmimiseks on vaja omaks võtta haigekassa hinnakiri, mis seab kindlate teenuste eest paika kindlad hinnad. Paar aastat tagasi loodud hambaravihüvitist saab kasutada ainult neis.

Sotsiaalministeeriumi värske analüüs sedastas, et hüvitise ringi laiendamine poleks mõistlik. Ühtlasi seisab analüüsis, et kliinikutes, mis pole haigekassa partnerid, võivad teenuste hinnad erineda kordades. Sotsiaalministeerium leidis ka, et konkurents pole patsientidele soodsaid hindu toonud. Loe analüüsist lähemalt siit.

Hambaarstid: analüüs on kurb, aga ootuspärane

Eesti hambaarstide liit tõlgendab analüüsi nii, et see “soovitab hambaravi hüvitisest huvitatud patsientidel jätkuvalt mitte lubada oma äranägemise järgi endale hambaarsti valida”. Liidu uue presidendi doktor Piret Väli arvates on see kurb, kuid ootuspärane.

Liit tõi esile, et käesoleva aasta kevadel leppis valitsuskoalitsioon kokku, et täiskasvanute hambaravihüvitis muudetakse patsiendiga kaasaskäivaks. Seda plaani on toetanud tekkinud olukorras ka Reformierakond.

Tallinnas ei saa kuni kaks kolmandikku patsientidest liidu kinnitusel oma eelistatud hambaarsti juures hüvitist kasutada ja 2018. aastast on Tervise Arengu Instituudi andmetel enam kui 15-aastaste patsientide ravivisiitide arv olnud hoopis languses – ministeerium näitab petlikult oma analüüsis visiitide arvu kuni 2017. aastani, mil hüvitis kehtima hakkas.

“Ministeeriumi väited, et üleriigiline haigekassa piirhindadega hüvitis kaitseb patsienti Tallinna kesklinna üürikulude vastu, ei ole õige- rendikulud moodustavad mõne protsendi kliiniku ülalpidamise kulust – ent 50-60% on hambaarstide, õdede ja hügienistide palgakulu, lisanduvad investeeringud ja arendustegevus,” teatas liit.

Hambaarstide liidu juht Väli nimetas analüüsi sotsiaalministeeriumi sooviks taas patsientidele vastu töötada, mis on tema hinnangul ootuspärane.

“Kõikidel kevadest saadik toimunud kohtumistel hambaarstidega on ametnikud hoidnud seisukohta, et nad ei usu patsiendi suutlikkusesse endale arsti valida või selle positiivsesse mõjusse hambaravi sektori arengusse. See on ideoloogiline hoiak, mis teeb ametniku pimedaks igasuguste argumentide suhtes ja hävitab dialoogi,” ütles Väli.

Analüüsis märkis sotsiaalministeerium muuhulgas, et patsientidel on raske aru saada, kuidas hambaravi teenuse hind kujuneb, kuna patsiendid pole ise arstid. Samuti märkis analüüs,  et sama teenus võib eri kliinikutes maksta väga erinevalt.

Hambaarstid: meie ravi on tipptasemel

“Mitte ühelegi oma ettepanekule ja argumendile, mida oleme kirjalikult esitanud ministeeriumile kümnete lehekülgede kaupa, pole me vastust saanud. Eesti 1500 hambaarsti ja nende esindusorganid peavad kogunema erakorralisele arutelule, sest perspektiivitunne kaob sellise dialoogi suhtes ära,” ütles Väli veel.

Tema sõnul on Eesti hambaravi objektiivsetelt näitajatelt Euroopa tipus. Hambaarstide arvult 100 000 elaniku kohta on Eesti Euroopa Liidus esikolmikus, ravivisiitide arvult samuti üle keskmise  – seda ka OECD jõukate liikmesriikide arvestuses.

“Miks ministeerium soovib viimase 15 aastaga väljaarenenud ja hästi investeeritud, motiveeritud arstkonna toel tekkinud ravivaldkonda ainult ideoloogiliste hoiakute tõttu lammutada, jääb arusaamatuks,” leidis liit.

Sotsiaalministeerium märkis enda analüüsis muuhulgas, et Eesti hambaravi hinnad tõusevad märksa kiiremini kui ELis keskmiselt. Näiteks aastatel 2001-2018 kasvasid tervishoiu hinnad üldiselt Eestis 106 protsenti ehk veidi enam kui kahekordistusid, hambaravi hinnad aga tõusid 213% (EL-is on näitajad vastavalt 41 ja 43 protsenti).

Hambaarstid: lõpetage lõhkumine

“Iga neljas arst Eestis on hambaarst. Eesti arstid, kes on aastaid panustanud enda harimisse, kaasaegsete, tehnoloogiliste ja patsientide maksimaalselt heade ravitulemustele orienteeritud praksiste väljaarendamisele, väärivad dialoogi ja lahenduste otsimist,” ütles Väli.

Tema sõnul on liidu üleskutse poliitikutele on lõpetada toimiva ravivaldkonna riigistamine ja lõhkumine. “Nii võidate enda lauale juurde sarnased probleemid ülejäänud riikliku tervishoiu rahastamisega, kaotate kvaliteedist, arstkonnas ja kõige rohkem kaotavad patsiendid, nii Tallinnas kui mujal üle kogu Eesti,” rääkis ta.

Hambaarstidele jääb tema sõnul mulje, et ametkond on kliinikuid piiravate teenuslepingute pealesurumisega teadlikult valinud tee, mis võimaldab hüvitist saada vaid valitud teenusepakkujate juures ning piirata hüvitisele ligipääsevate patsientide arvu, sest see hoiab kokku raha, kui kõik patsiendid hüvitisest osa ei saa.

“Viimased Tervise Arengu Instituudi andmed näitavad, et õnnestunult – visiitide arv 2018. aastal vähenes. Seda loogikat – et vildakas regulatsioon sündis tagurpidi – olemasoleva raha pealt leiutati raamistik ja piirangud selle jagamiseks – möönavad ka mitmed asjaosalised,” teatas hambaarstide liit, toomata välja, kes need asjaosalised on.