Eelmisel nädalal tuli avalikuks, et Eesti turule siseneb juba õige pea uus kindlustusühistu ÜKS, kus igaüks saab olla omanik. Mis on ühistu täpsemad plaanid ja kas hinnad lähevad alla?

Ühistu ÜKS juhatuse liige Tarmo Lääne, kes on kindlustusäris tegutsenud üle 20 aasta, rääkis Geeniusele, et esimesel tegevusaastal plaanib ühistu turule tulla kodukindlustuse, ettevõtte varakindlustuse, liikluskindlustuse, kaskokindlustuse, reisikindlustuse ning masinate ja seadmete kindlustustoodetega. Esimesed kindlustuspoliisid lubab ÜKS välja anda juba sel sügisel.

Hindade kohta ütles Lääne, et ÜKS tuleb turule kahe hinnakirjaga – neist üks liikmetele, kus tavamaksest võetakse maha liikmeboonus, ning teine mitteliikmetele. “Liikmete hinnakiri hakkab olema kindlasti väga konkurentsivõimeliste kindlustusmaksetega,” lubas uue kindlustusühistu juht.

Kodukindlustuse hinnad alla

Mida see aga täpsemalt tähendab? Lääne rääkis, et kõikides praegu ülehinnastatud turusegmentides, kus väljamaksusuhe on väiksem kui 50% – ehk kogutakse kaks korda enam kindlustusmakseid kui raha välja makstakse -, lähevad ÜKS liikmete kindlustusmaksed soodsamaks.

Sellised ülehinnastatud segmendid on näiteks kodukindlustus ja ettevõtte varakindlustus, lisas ta.

Kui mõnes tootes nagu näiteks liikluskindlustus on turg ÜKS turule sisenemise hetkel kahjumlik, siis ÜKS selles segmendis aga kindlasti hindasid alla ei too. “Meie eesmärk on olla riskiteadlik, jätkusuutlik ja usaldusväärne kindlustusteenuste pakkuja,” ütles Lääne.

Kuidas liikmeks saada?

Praegu käib ühistu esimene osakapitali kogumine. Liikmeks saab astuda nii eraisik kui ettevõte. Vaja on maksta ühekordne tasu 15 eurot ning oma soovi järgi osamakse – eraisiku puhul on see minimaalselt 100 eurot ja maksimaalne 100 000 eurot. Mida suurem on tasutud osamakse, seda suurem on tulevikus dividend.

Lääne lubas, et liikmeks saab kindlasti astuda ka pärast algkapitali kogumise perioodi lõppu. “Kõik ÜKS liikmed saavad kindlustusmaksetelt liikmeboonust ehk omanikuboonust. Need liikmed, kes on täiendavalt ka osakapitali panustanud, saavad dividende. Iga ÜKS liige, sõltumata sellest, kas ta on panustanud osakapitali või mitte, saab osaleda üldkoosolekul, kus tal on 1 hääl,” ütles ühistu juht.

Tulevikus tekib ilmselt võimalus osakapitali ka juurde panustada – mis tähendab, et praegu raha sisse maksjate osalus ühistus võib suhteliselt väiksemaks muutuda ehk lahjeneda, kui uut raha hiljem juurde ei panda.

“Pärast algkapitali kogumist tekib uus võimalus osakapitali panustada suure tõenäosusega 2-3 aasta pärast, kui müügikäibe kasvades tekib vajadus osakapitali suurendada,” ütles Lääne.

Mida konkurendid arvavad?

Uurisime uue kindlustusühistu plaanide kohta ka suurematelt konkrentidelt. Enamik neist jäid ettevaatlikuks ning ambitsioonikat eesmärki – ÜKS tahab 20 aastaga saada varakindlustuse turuliidriks – otsesõnu ei kommenteerinud.

“Konkurents on alati tervitatav igas valdkonnas. Jätame siiski igale turuosalisele endale võimaluse kommenteerida enda plaane ja tulemusi,” jäi napisõnaliseks näiteks If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.

Salva Kindlustuse kindlustusdirektor Urmas Kivirüüt tõdes, et kindlustusühistu kui selline on ajalooliselt olnud tõesti üks kindlustustegevuse vorme nii Eestis kui ka kogu Euroopas.

“Ühistulise kindlustuse üks plussidest on kindlasti see, et kindlustusühistu kliendid saavad tunda end nii kindlustusseltsi klientidena kui ka omanikena – samas kindlustusteenus kui selline töötab kliendikogumite riskide hajutamisena ja selleks on vaja suhteliselt suurt portfelli, et see efektiivselt välja töötaks,” tõi Kivirüüt esile.

Tänane turukonkurents Eesti kahjukindlustuse turul on Salva Kindlustuse kindlustusdirektori sõnul siiski tihe. “Kardan, et kindlustusühistu turule tulemiseks on aeg juba hiline – keeruline on pakkuda konkurentsivõimelist teenust ja hinda, kui mahud on väikesed ja nende mahtude kasvatamine nõuab tugevat kapitaliseeritust ja pikaajalist teenusele peale maksmist, milleks eeldatavalt ühistu liikmed ja investorid valmis ei ole,” rääkis ta.

Suurt osa Eesti kindlustajaid ühendava Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimehe Mart Jesse sõnul on täna on võimatu öelda, kas uue ühistu eesmärgid on realistlikud või mitte.

“Ilmne on ju see, et kui juba turule tulla ja eesmärke seada, tasub need püstitada kõrged. See sõltub ikka sellest, milliste teenustega ja kui jõuliselt tullakse turule, samuti, milline on nende teenuste hinnastamine ja üldine konkurentsiolukord turul, kui nad teenuste müügiga alustavad. Seetõttu on praegu igasuguste hinnangute andmine turuosade ja võimalike hinnamuutuste osas ennatlik,” ütles ta.

Siiski nentis ka Jesse, et igasugune eluterve konkurents on kindlustusturu arengut ja klientide huve silmas pidades alati tervitatav, sõltumata sellest, kas teenusepakkuja tegutseb ühistu või aktsiaseltsi vormis.