Uudis

Jurist paneb paika: kes peab maksma korteri üürimisel ühistu laenumaksed ja remondifondi?

Üüriline võib ebaseaduslikud makstud tasu omanikult tagasi nõudaLõuna-Eesti Postimees/Scanpix

Korteri üürimine võib kujuneda omaette jandiks – kuna nõudlus on nii suur, siis on üürilevõtjad valmis leppima igasugu asjadega. Isegi selliste tasudega, mis tegelikult seaduse järgi peaksid olema üürileandja kohustused. Nii on näiteks maakleritasuga, mida tegelikult peaks ju maksma teenuse võtjad, mitte üürnikud.

Segadust tekitavad ka remondifondi kulud, laenumaksed ja muud püsivad tasud, mis ei ole seotud kommunaalkuludega ja mis tavaliselt mugavalt üürniku kaela lükatakse. Mida ütleb selle kohta seadus?

Üürnik ei pea maksa selle eest, milles pole kokku lepitud

Eesti Õigusbüroost jurist Merike Roosileht selgitab, et esiteks ei peaks üürnik tasuma raha millegi eest, mis pole lepingus kokku lepitud. “Tulenevalt võlaõigusseadusest peab lisaks üüri maksmisele üürnik kandma muid kõrvalkulusid üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud,” ütles ta.

Kui üürnikuga on kokku lepitud, et lisaks üürile peab ta tasuma ka kõrvalkulusid, siis siinkohal on Riigikohtu tsiviilkolleegium asunud seisukohale, et üürnik peab üürileandjale hüvitama kulud, mis seostuvad asja kasutamisega ja mille eest üürileandja on tasunud kolmandale isikule,” ütles ta.

Sisuliselt tähendab see seda, et üürnik ei peaks tasuma asjade eest, mis pole seotud korteri kasutamisega. “Põhjendamatu on nõuda üürnikult remondifondi makse ja sihtotstarbeliste laenumaksete tasumist, kuivõrd need kulud ei ole otseselt seotud üürikorteri kasutamisega,” ütles Roosileht. Seda reguleerib võlaõigusseadus.

Remondifondi maksab üürileandja

Sama seaduse alusel on kokkulepe tühine, kui üürniku kohustus ei ole otseselt seotud üüritud eluruumi kasutamisega. “Korterelamu remondifondi makse ja laenumaksete tegemine ei ole kindlasti otseselt seotud üürikorteri kasutamisega ja neid kulusid ei pea kandma üürnik, vaid üürileandja,” kinnitab Roosileht.

Kas üürnikul on aga hiljem üürileandjalt ebaseaduslikult makstud raha tagasi nõuda? Lihtne vastus on, et jah. Roosileht selgitab lähemalt: tsiviilseadustikus on kirjas, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.

Seega on selline üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine ja tühise tehingu alusel saadu tuleb tagastada,” ütles ta.

Lisaks võib nõuda üürnik tagastavalt summalt viivist. Seda alates nõude esitamisest ning seaduses sätestatud määras 0,02% päevas.

Tasub aga teada, et nõude esitamise tähtaeg on maksimaalselt kolm aastat.

Märksõnad: , ,

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.