Nii kinkelepingut kui ka testamenti kasutatakse eeskätt kinnisvaraomandi üleandmiseks lastele, sugulastele või sõpradele. Kui aga pärast kinkelepingu sõlmimist peaks juhtuma, et lähedastega läbisaamine halveneb ning nad ei pea kinni näiteks kokkuleppest kinkijat abistada tema elupäevade lõpuni, võib kinkijal tekkida soov kinkeleping tühistada. See aga on keeruline ning kulukas. HUGO.legal jurist Kristel Kangilaski soovitab kinkelepingule eelistada testamenti.
Miks on kinkelepingust raske taganeda?
Kõige suurem takistus on asjaolu, et kinkelepingust taganemiseks peavad olema täidetud nii materiaalsed kui ka formaalsed eeldused. Formaalsed eeldused tähendavad, et jälgida tuleb kinkelepingust taganemise tähtaega ning kinkelepingust taganemiseks peab kinkija tegema taganemisavalduse.
Materiaalse eeldusena peab esinema alus kinkelepingust taganemiseks. Seda, et kinkelepingust taganemise eeldused on täidetud, peab tõendama kinkija, mis võib praktikas osutuda keeruliseks ning sageli ka võimatuks.
HUGO.legali jurist Kristel Kangilaski sõnul annab võlaõigusseadus teatud tingimustel võimaluse kinkelepingust taganemiseks, kuid praktikas on kinkelepingust taganemine väga keeruline. “Inimsuhted muutuvad seda keerulisemaks, mida suurem hulk raha või vara on kaalul.
Kinkelepingu puhul eeldatakse üldjuhul, et kinke saaja hoolitseb kinke tegija eest ning suhted püsivad head. Paraku oleme juristidena näinud palju olukordi, kus kinkija ja kinke saaja omavaheline läbisaamine on peale kinkelepingu tegemist muutunud ning sellega koos on kinkijal tekkinud soov kinkelepingust taganeda. Ent kui kinkeleping on sõlmitud ja omaniku ülemineku kanne kinnistusraamatus tehtud, siis lepingust taganeda on väga keeruline,” sõnas Kangilaski.
Kangilaski soovitab kinkelepingu asemel kaaluda testamendi tegemist, kuna seda on võimalik muuta kasvõi kümme korda päevas. “Testament on olemuslikult väga sarnane kinkelepinguga – inimene saab otsustada, kellele ja millistel tingimustel ta oma vara jätab. Oluline erinevus nende kahe tehingu vahel on just võimalus tehingust taganemiseks – kinkelepingust taganeda on keeruline ning kulukas, seevastu testamenti saab muuta igal hetkel ning see asjaolu peaks ka testamendi saajaid motiveerima häid suhteid hoidma ning kokkulepitust kinni pidama,” lisas Kangilaski.
Kuidas saab kinkelepingust taganeda?
Kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija vastavalt võlaõigusseadusele lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda järgmistel juhtudel:
- kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust;
- kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha;
- kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse.
Lisaks tuleb arvestada, et võlaõigusseaduse alusel võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemisõiguse tekkimisest.
Millistel juhtudel soovitakse kinkelepingust taganeda?
Ennekõike on kinkelepingust taganemise põhjuseks kinkija suhtes isikliku kasutusõiguse või siis lepingus sätestatud ülalpidamiskohustuse mittetäitmine. Isikliku kasutusõiguse all mõistetakse kinkija õigust elada elu lõpuni kinkelepingu objektiks olevas korteris või elamus.
Ülalpidamiskohustus tähendab tavaliselt kinke saaja kohustusi kinkija ees, st. lepingus lepitakse kokku, milliseid kinkija kulutused jäävad kinke saaja kanda (eluaseme-, toidu-, ravi- jne kulud).
Mis on kinkeleping ja kuidas seda sõlmitakse?
Kinkeleping on võlaõigusseaduse kohaselt leping, milles kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama.
Kinkida võib nii vallasvara, kinnisvara kui ka õigusi, sisuliselt on tegemist ühepoolse tehinguga. Kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks peab olema tehtud kirjalikult, kui seadusest ei tulene teisiti. Tavapraktikas sõlmitakse kinkelepinguid enamjaolt kinnisvara kinkimiseks ning sellisel juhul peab olema kinkeleping sõlmitud notariaalselt.
