Kuigi pangakelmide tegevus Eesti inimeste petmisel jätkus ka aprillis, aitas kahel juhul kannatanute kiire tegutsemine politseil raha asukoha tuvastada, ülekanded peatada ja raha omanikele tagastada.
Ida prefektuuri kriminaalbüroo juhi Rainet Juuse sõnul on äärmisel oluline, et inimesed kelmuse ohvriks sattudes sellest viivitamatult panka ja politseisse teataks. „Kui raha ei ole veel pangast edasi kantud, on mõningatel juhtudel pangal võimalik makse peatada ja raha kohe tagastada,“ ütles Juuse.
Tavaliselt kannavad kelmid välja petetud raha kiiresti välismaale, kasutades selleks mitmeid pangakontosid eri riikides. Raha kantakse ühelt kontolt järgmisele, segatakse erinevate kontode vahel ning võetakse viimaks välja. Mida kaugemale on raha jõudnud, seda väikesem on võimalus seda leida. „Piltlikult öeldes on see võidujooks ajaga,“ tõdes Juuse.
Möödunud kuul oli kaks juhtumit, kus politseil õnnestus kelmide tegevus nurjata ja raha tagastati kannatanutele. Mõlemad juhtumid olid seotud sama skeemiga: 61-aastasele Narva elanikule ja 21-aastasele Tallinna elanikule helistasid venekeelsed inimesed, kes end Swedpanga töötajana tutvustasid. Kelmid veensid ohvreid, et nende kontol on kahtlased tehingud ning seeläbi petsid ohvritelt välja andmeid, ühel juhul ka ohvri abikaasa andmeid. Selle tulemusena peteti välja vastavalt 5100 ja 6700 eurot.
„Mõlemad kannatanud pöördusid kohe oma kodupanka ja seejärel politseisse. Asusime raha liikumist uurima ning meil õnnestus tuvastada, et raha liikus arvelduskontodele ühes Eestis registreeritud makseasutuses. Võtsime makseasutusega ühendust, teatasime juhtunust ning palusime makse peatada ja tagastada. Mõlemad kannatanud said oma raha tagasi täies ulatuses,“ ütles Juuse.
Kriminaalbüroo juhi sõnul soovivad kelmid inimesi segadusse ajada ja kasutavad hirmutamistaktikat. „Ehkki inimeste teadlikkus kelmustest on hea, kannab selline hirmutamine mõnikord vilja ja inimene on uskuma jäänud, et tema kontol on kahtlased tehingud. Mõnikord teab kelm ka inimese nime, kellele helistab,“ kirjeldas Juuse. „Näiteks on inimene jätnud oma andmed mõnele veebilehele või on need lekkinud õngitsusründe käigus. Tihti aga ajavad kelmid inimese telefonikõnes nii segadusse, et nad ei saa arugi, et ütlesid telefonis võõrale inimesele oma isikukoodi, internetipanga kasutajatunnuse ja parooli.“
Politseile teeb muret ka see, et inimesed sisestavad oma Smart-ID koodid küsimise peale. Ühtegi sellist tehingut, mida inimene pole ise algatanud, ei tohiks ka parooliga kinnitada. „Pimesi PIN-2 andmine võrdub valge paberi allkirjastamisega, kus nö sisu täitmine jäetakse võõra inimese hoolde,“ ütles Juuse.
Selline kelmus hakkas esimest korda levima möödunud aasta juulis. Mullu pöördus sellise kelmuseskeemi tõttu politseisse 193 inimest, kellele tekitati kahju kogusummas üle 624 000 euro. Selle aasta 20. aprilliks on skeemi ohvriks sattunud veel 98 inimest, kes kannatasid kokku kahju üle 400 000 euro. Jaanuaris registreeriti selliseid juhtumeid 45 ning kahju oli enam kui 212 000 eurot. Veebruaris skeem aeglustus, kuid alates märtsi keskpaigast on kelmid taas Eesti inimesed sihikule võtnud. Märtsis ja aprillis pöördus politseisse 44 inimest, kes kannatasid üle 155 000 euro kahju. Mullu juulist on selle skeemiga tekitatud enam kui miljon eurot kahju.
