Märtsi viimasel päeval kiideti valitsuses heaks justiitsministeeriumi eelnõu, millega soovitakse teha makseraskustesse jõudnud isikutele abi andmine arusaadavamaks, tõhusamaks ja kõikidele osapooltele vähem kulukaks.

Eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu saneerimise (ettevõtte päästmine makseraskustest ning selle ümberregistreerimine teist liiki ettevõtteks) ja maksejõuetuse direktiiv, millega luuakse ühtne maksejõuetusavaldus. Selle esitamisel on võimalik võlgniku suhtes algatada nii pankroti-, kohustustest vabastamise kui ka võlgade ümberkujundamise menetlus.

„Füüsilise isiku võlgade ümberkujundamise menetlus ja isegi selle algatamine on võlgnike jaoks ettenähtud vormide ja tingimuste keerukuse tõttu peadmurdvaks osutunud. Samuti on võlgnike teadlikkus võlgade ümberkujundamise menetlusest ja selle võimalustest madal. Loodame seda uue, ühe süsteemiga muuta,“ sõnas justiitsminister Maris Lauri.

Viimase kahe aasta andmetel esitavad füüsilised isikud umbes 1050 erineva maksejõuetusmenetluse algatamise avaldust aastas, mida võetakse menetlusse umbes 630 inimese suhtes.

Füüsilise isiku nõustamine hakkab toimuma läbi usaldusisiku

Peale ühtse süsteemi loomise, korraldatakse ümber füüsiliste isikute nõustamine ja suurendatakse selle osakaalu. Kogu protsessi hakkab maksejõumenetluses abistama professionaalne usaldusisik. Usaldusisik kaitseb mõlema osapoole huve olleks ka võlausaldajate kaitses, et nende eest ei varjataks tulusid.

“Usaldusisiku ülesanded hakkavad edaspidi hõlmama ajutise halduri, kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ja võlgade ümberkujundamise menetluses nõustaja ülesandeid. Usaldusisik aitab võlgnikul välja selgitada tema täpse majandusliku olukorra ning annab hinnangu, milline menetlusliik valida. Samuti abistab ja nõustab ta võlgnikku menetluse läbiviimisel. Lisaks esitab usaldusisik võlgniku nimel kohtule võlgade ümberkujundamise kava,” selgitas eraõiguse talituse nõuniku Kristiina Padu.

Eelnõu kohaselt moodustatakse Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja juurde usaldusisikute nimekiri, mille alusel vailb kohus edaspidi usaldusisiku. “Täna täidavad usaldusisiku ülesandeid näiteks võlanõustajad ja pankrotihaldurid, kes võiksid seda teha soovi korral ka edaspidi,” lisas Padu.

Justiitsministeeriumi on andmete kohaselt saabus:

• 2020. aaastal maakohtutele 1055 füüsilise isiku pankrotiavaldust, algatati 635 pankrototimenetlust ja 458 füüsilise isiku kohustustest vabastamise menetlust; 

• 2020.aastal maakohtutele 75 võlgade ümberkujundamise avaldust, algatati 30 järelevalvemenetlust.

• 2021. aastal maakohtutele 891 füüsilise isiku pankrotiavaldust, algatati 555 pankrototimenetlust ja 484 füüsilise isiku kohustustest vabastamise menetlust; 

• 2021.aastal maakohtutele 87 võlgade ümberkujundamise avaldust, algatati 47 järelevalvemenetlust.

Menetlusprotsessid tehakse lihtsamaks, aga esmapilgul ei tundu, et põhjus on makseraskustesse sattunud isikute rohkuse või sellise trendi tõusu tõttu. 2020. aastaga võrreldes esitati 2021. aastal vähem avaldusi ja algatati vähem menetlusi. Languse taga võis olla ka 2021. aasta alguses jõustunud pensionireform, mis võimaldas inimestel kasutada sinna kogutud raha makseraskuste vähendamiseks.