Suve tulekul on paljudes kortermajades alanud suured renoveerimis-, soojustus- või muud ehitustööd. Paljud elanikud ja ühistud ei tea aga, kui oluline on veenduda, et ehitaja oleks sõlminud renoveeritava hoone kindlustamiseks ehituskindlustuse.
„On vägagi positiivne, et kortermaju kindlustatakse üha rohkem. Kindlasti on siin oma osa rekonstrueerimislaenudel, sest finantseerijate üks tingimus on hoone kindlustatus,“ rääkis Salva Kindlustuse kodukindlustuse tootejuht Kaspar Lillmaa.
Lisaks mõjutavad inimesi meediakajastused tormikahjudest ja suurtest veekahjudest, mis panevad mõtlema, mis saab siis, kui nende majaga midagi juhtub. Samas ei teata sageli, et tavapärane kortermaja kindlustus ei kata ehituskahjusid.
Ehituskahjud pole seotud üksnes ehitaja tehtud vigadega. „Näiteks on tulnud ette olukordi, kus on tellitud hoone katuse vahetus. Tööde ajaks paigaldatakse ajutine katus, mis tormi tõttu minema lendab. Seeläbi võib ka korterisse pääsenud vihmavesi tekitada suurt kahju. Kõik see käibki ehituskahju alla ja tavapärane kortermaja kindlustus neid kahjusid paraku ei kata,“ märkis Lillmaa.
Sarnaselt on ehituskindlustus oluline näiteks kütte- ja veesüsteemide torustike vahetuse puhul, kuna veekahjude oht on suur. Lisaks katab kindlustus ka ehitustööde käigus tekkida võivate tulekahjude puhu.
Tegelikult polegi ehituskindlustus ühistu ülesanne ja seepärast oleks enne igasuguste ehitustööde algust kasulik alati kontrollida, kas ehitajal on olemas CAR-kindlustus, mis katab ehitustegevusest tulenevaid riske. „Eriti tähelepanelik peaks olema väikeste ehitusettevõtete puhul, kellel puudub pikem ajalugu,“ lisas Lillmaa.
Ehituskindlustust täiendab veel omakorda kortermaja enda kindlustus, mis annab kaitse selliste riskide vastu nagu torm, üleujutus, vargus, tulekahju, seadmerike ja torustiku leke.
Kas kodukindlustusest ei piisa?
Enamasti on värsketel korteriomanikel sõlmitud kodukindlustus, kuid see kaitseb vaid konkreetset korterit ja selle sisustust. Igale korteriomanikule kuulub aga ka kindel protsent majakarbist, koridorist, katusest ja muudest hoone osadest.
„See tähendab, et kui torm viib majalt katuse, on see kõigi ühine vara, mida kodukindlustus paraku ei kata ning kortermaja kindlustuse puudumisel tuleb see korteriomanikel oma taskust kinni maksta,“ selgitas Lillmaa.
Lihtne arvutus näitab, et kui majas on kümme võrdse suurusega korterit, kuulub igale korteriomanikule kümme protsenti hoonest ning uue katuse panekul tuleb kõigil tasuda kümnendik selle hinnast.
Kortermaja kindlustus hõlmabki hoone osi, mis on kaasomandis: alates välisseintest ja katusest kuni elektri-, kütte- ja valvesüsteemideni. Selle alla lähevad muuhulgas vandaalide poolt lõhutud trepikoja uksed või keldriaknad ja rikutud fassaadid.
Paraku on ka hulk prognoosimatuid kahjusid, mille vastu on samuti mõttekas korterelamut kindlustada. Eritööd nagu grafiti puhastamine fassaadilt, tõkkepuu ja prügimaja remont või välisvalgustuse uuendamine võivad kujuneda väga kalliks.
„Salva statistika järgi on korterelamutes peamiselt veekahjud. Lisaks on viimastel aastatel rohkem tormikahjusid ning uuemate majade puhul elektroonika- ja tehnosüsteemide rikkeid,“ lausus Lillmaa. „Seega: kui majas on palju digisüsteeme, soovitame need kindlasti kindlustuslepingusse lisada, sest liftide, fonolukkude, ventilatsiooni- ja päikeseküttelahenduste rikete likvideerimine võib kujuneda suureks väljaminekuks, kui seda peab tegema oma taskust.“
