Kristi Saare: Perevägivallaga käib sageli kaasas ka majanduslik vägivald

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Teise sambasse võiks saada rohkem panustada, usub investor Kristi Saare.Foto: Kalle Veesaar

Pea viie aasta jooksul, mis Naisinvestorite klubi on tegutsenud, ja sellest pikema õpetajatöö jooksul, on minuni jõudnud liiga palju lugusid õnnetutest naistest, kes ei ole sellises suhtes nagu nad sooviksid.

Kõik lood on omamoodi keerulised ja esimene reaktsioon on sageli küsida, et miks nad ära ei lähe? Põhjus selleks on aga kahjuks ühelt poolt lihtne ja teisalt masendav – raha ei võimalda selllisest suhtest lahkuda.

Raha puudumine takistab iseseisvalt hakkama saamist, seega on emotsionaalselt ja füüsiliselt vägivaldsete suhetega käsikäes sageli leida ka majanduslik vägivalda, mis võtab ohvrilt võimaluse põgeneda, sest finantsolukord ei luba lahkuda. 

Kuidas on võimalik välja kolida, kui puudub raha, et maksta uue üürikorteri vahendustasu ja tagatisraha? Kuidas on võimalik koguda sääste, kui ligipääs pangakontodele sageli ära antud või võetud?

Abi võiks küsida tuttavatelt, ent sageli on ka suhted nendega lõhutud või keelatud. Kuidas laste vajaduste eest hoolt kandakui endal sissetulekut pole, sest kaaslane ei luba tööle minna?

Kuigi majanduslikku vägivalda esineb muidugi mõlema soo suhtes, siis on naised sageli haavatavamad. Eriti haavatavad ollakse siis kui suhtes on juba lapsed, sest koduseks jäämine piirab veelgi võimalust sissetulekut teenida ja vanemahüvitise lõppedes võib täiesti oma kontole laekuv raha kaduda.

Majanduslik vägivald väljendub mitmet pidi, aga siinkohal mõned käitumised, mis võiksid koheselt punase tulukese põlema panna.

1. Kaaslane takistab sul tööle minemast

Kui sa ei käi tööl, siis ei ole sul võimalust teiste inimestega (normaalselt) suhelda ega teenida iseseisvalt raha. Kaaslane võib ka takistada sul ennast koolitamast või haridust saamast, et sa ei iseseisvuks, keelab sul näiteks ka raha kõrvale panna või investeerida.

2. Oled sunnitud vastutama kohustuste eest

Kaaslane sunnib sind tegema suuri kulutusi, ostma tema poolt nõutud asju. Oled laenudel kaastaotlejaks sunnitud või pead laenud üldse enda nimele võtma, sageli aga vastupidiselt kõik perekonna varad on teise poole käes (kodu, auto). Kui puuduvad abielulised varasuhted, siis saab nii takistada sind lahkumast, sest oled paberil puruvaene, aga kohustused kõik ikka kaelas.

3. Kaaslane nõuab ligipääsu kõikidele sinu kontodele

Sa pead andma ligipääsu oma säästukontodele, pangakontodele, krediitkaardile, sageli ka näiteks andma “hoiule” isikut tõendavad dokumendid (sest siis ei saa sa endale eraldi iseseisvaid kontosid avada ega lepinguid allkirjastada ega lihtsalt lahkuda). Kaaslane võib ka sinu raha pidevalt ilma luba küsimata ja läbi arutlemata kasutada, teine pool enda finantsseisu ei jaga, aga sinu raha on ühiselt pere oma, ka näiteks sinu perelt saadud pärandus.

4. Kaaslane kulutab vastutustundetult ja sulle/perele mõtlemata

Kulutamisel on alati õigustatud tema soovide täitmine – raha kulutamine tema hobide, vaba aja, tema sõprade, alkoholi jms peale. Raha kulub sageli nii, et esmavajalike kulutuste jaoks enam raha ei jää, näiteks toidu, üüri või laste kulutuste peale.

5. Kaaslane algatab kogu aeg raha teemalisi tülisid

Kaaslane kerib pidevalt üles tülisid, mille sisuks on sinu süüdistamine. Küll kulutad asjatult, sind kutsutakse rahaga hakkama saamisel rumalaks, õigustakse sellega sinult rahaasjade üle kontrolli ära võtmist. Rõhutatakse, et sul pole õigust raha eest midagi endale osta, rõhutatakse, et peaksid olema üldse tänulik, et “elu niigi hea on” ja sul süüa/varjualust on, pead raha kasutamiseks teiselt poolelt raha anuma. (Ka mõned tööandjad kasutavad sellist suhtluskeelt, et sind hirmutada palka juurde küsimast!)

Kõige esimene ja kõige suurem punane tuluke – ära anna mitte kunagi ära kontrolli oma rahaasjade (ligipääsu) üle.  Ühisele perekondlikke rahaasjade planeerimine on täiesti mõistlik tegevus, aga see peab toimuma võrdsetel alustel, mitte nii, et üks pool dikteerib, mis on mõistlik ja teisel poolel ei ole lubatud otsuseid teha.

Majanduslikku vägivalda on sageli märgata sellest, et allutatud pool ei saa teha igapäevaseid otsuseid, kasutab tihti lauseid “ta ei luba,” on kaugele näha, et igapäevased rahaasjad tekitavad stressi ja mainitakse tihti, et peab “aru andma”, mida ta rahaga on teinud. Sageli elab suhtes üks pool silmapaistvat laia elu – uued asjad, käib väljas, pidutseb, teine aga ei omagi sisuliselt oma raha, peale selle, mida kasutada antakse.

Kui märkad, et keegi võiks su abi vajada, siis esimesteks olulisteks sammudeks ongi julgustada tal omaenda raha kogumisega alustamist ja omaenda eraldi pangakontode loomist, millele teinepool ligi ei pääse. See abistab, lahkumisel ei oleks raha enam niivõrd suureks takistuseks. Ideaalis märgatakse punaseid tulukesi juba enda või sõprade poolt piisavalt varakult, et sellistesse kontrollivatesse suhetesse ei astuta ja ei jääda.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.