Uudis

Laevafirma räägib suu puhtaks: vormsilaste kriitika on pika habemega, sõnakasutus on dramaatiline

Rohuküla ja Vormsi vahelt sõitev Ormsö (esiplaanil) alustas liinil 2015. aastal.Foto: Scanpix/Postimees/Erik Prozes

Eile kirjutasime, et Vormsi ettevõtjad on pahased Sviby-Rohuküla laevaliini peale – graafik olevat väga hõre, teeninduskultuur nagu eelmisest sajandist ning muresid palju.

Küsisime laevaliini käitava firma Kihnu Veeteed juhilt Andres Laasmalt järgi, mida ta kriitikast arvab.

“Tegelikult see teema on kõik pika habemega ja 95 protsenti kriitikast on seotud rohkemal või vähemal määral teemaga metsavedu,” nentis ta Geeniusele.

Suured metsaveokid sisuliselt kurnavad veoressursi välja, millest tuleneb kohalike reisijate mõistetav frustratsioon ja vahel ka kriitika laevaettevõtte vastu. “Sõnakasutus “katastroof” lisab ilmselt kirjale vajalikku poliitilist dramaatilisust,” märkis ta.

Kas laev sõidab liiga harva?

Vormsilaste üks kriitikakohti on, et sel kuul on liini tavapäraselt teenindav laev Ormsö korralises dokihoolduses ning teda asendab ligikaudu poole väiksem, 49 aasta vanune asenduslaev Reet. Graafik on jäänud aga muutumatuks.

“Asenduslaeva perioodil – 1. september kuni 21. september –, kehtis Vormsi liinil suvine maksimaalse tihedusega sõidugraafik, mis tähendab, et maksimaalne meeskonna lubatud tööaeg on niigi ära kasutatud,” selgitas Laasma.

Tehti 26 reisi saare ja 26 mandri poolt nädalas. Selle nädala jooksul saab Reet viia 394 registrijärgse elanikuga saarele ja tuua tagasi 3900 reisijat ja kas 520 sõiduautot või siis tõesti 26 metsaveokit ja 100-130 sõiduautot.

Tema sõnul on Kihnu Veeteed seejuures ületanud riigihanke nõudeid, kuna lepinguline kohustus on tagada Ormsö remondi perioodil liini teenindamine asenduslaevaga, mis võtab pardale kuni 10 sõiduautot ja 100 reisijat.

Vedaja teenindab liini laevaga Reet mis mahutab 20 sõiduautot või ühe autorongi ja 150 reisijat. Laev on ainult kolmandiku väiksem kui Ormsö, rääkis ta.

Metsaveo puhul üht teisele eelistada ei saa

Vormsilaste kriitika üks kandvaid mõtteid oli see, et kuna saarel on palju metsa, liigub parvlaevaga palju metsaveokeid, mis võtavad palju probleeme.

“Mahtude probleem tuleneb ainult intensiivsest metsaveost ja kui seda,pole juriidiliselt ära reguleeritud, et metsavedu asenduslaeva perioodil piirata, oleme sama probleemi ees ka tulevikus,” nendib Kihnu Veeteede juht.

Vedaja ei saa seda aga ühepoolselt teha, kuna tegemist on avaliku liiniveoga kus kõiki reisijaid tuleb kohelda võrdselt.

Mis puudutab piletimüügi süsteemi siis selle nii-öelda probleemistik on Laasma sõnul samuti otseselt seotud metsaveoga. Vedaja ei saa kuidagi piirata metsaveokitele piletimüüki, mistõttu näevad ülejäänud kliendid, kus situatsiooni kus laevad on välja müüdud.

Üks laadungis metsaveok võtab ära 44 tonni laeva autoteki eelmüügis müüdavast kandevõimest – 50 tonni – ja alles jääb tõesti vaid ruumi 2-3 sõidukile.

Viidet mingisuguste riigi poolt kehtestatud piletimüügi kvaliteedinõuete puudumisele on Laasma sõnul väga raske kommenteerida, kuna see on sügavalt subjektiivne arvamus.

“Paraku on meie süsteem suurusjärgu võrra keerulisem võrreldes näiteks praamid.ee süsteemiga, kuna nemad teenindavad 2 sarnast liini samasuguse mahutavusega laevadega, mille piletimüügi tingimused on identsed,” rääkis ta.

Kihnu Veeteede süsteem peab aga suutma müüa pileteid 9-le erinevale laevaliinile mida teenindavad 6 erineva mahtuvusega laeva ja eriti olukorras kus kõikidel liinidel kehtivad erinevad nii broneerimise, piletimüügi, hinnastamise ja soodustuste aluste reeglid.

“Meie süsteemi jaoks ei saa olla näiteks sõiduauto määratlus üks tükk, vaid ühik, mille piletimüügil ja tekipinna arvestusel tuleb üheaegselt arvestada nii pikkuse, laiuse kui massiga,” selgitas ta.

Veokite puhul on probleem see, et üks täislastis raskeveok kasutab ära 60-70% laeva kandevõimest, samas tühisõidul 20% ja eelmüügil jääb väga vähe eksimuse võimalust. “Välistama peame situatsiooni kus pinda on üle müüdud ja keegi pileti omanikest tuleb maha jätta,” rõhutas Kihnu Veeteede juht.

Kas klienditeenindus on eelmisest sajandist ja miks kätepaberit pole?

Vormsilased leiavad veel, et tähelepanu vajab ka teenuse kvaliteet klienditeeninduse seisukohast, mis on kõike muud kui kliendisõbralik ja pärineb pigem eelmisest sajandist.

Ühe näitena tõid Vormsi ettevõtjad, et laeva tualettides oli kätekuivatuspaber viimati tõenäoliselt laeva ristimistseremoonia ajal 2015. aastal ning vastavad karbid on seinal seisnud tühjadena.

Selle võtab Laasma igati omaks – aga siin on ka hea põhjus. “On õige kriitika, et paber puudub. Õigemini on probleem selles, et peale ehitamist jäid paberi hoidjad demonteerimata,” nentis ta.

Nimelt selgitas Laasma, et laevade tualettide vaakumsüsteemid on väga tundlikud kätepaberile, mistõttu oli firma sunnitud paigaldama parvlaevadele Ormsö, Soleale kui Kihnu Virve elektrilised kätekuivatid.

“Kahjuks mingil põhjusel aeg ajalt reisijad viskavad kätekuivatus paberit WC-pottidesse ja kogu süsteem ummistub. See aga toob kaasa kindlasti suurema rahulolematuse,” nentis ta.

Mis puudutab “probleemset möödunud sajandi klienditeenindust ja mitte vabandamist”, siis selles peegeldub suures osas subjektiivne arvamus.

“Klienditeeniduses tuleb paraku alati kahjuks ka konfliktsituatsioone ette ja siin pole mõtet pead liiva alla peita. Teenindus juba on kord väljakutseid pakkuv valdkond ja suhtume seetõttu oma personali koolitamisse tõsiselt,” rääkis ta.

“Lubame endast teha parima, et edaspidised reisimised kulgevad väiksemate probleemidega,” rääkis Laasma samas.

Märksõnad: , ,
Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.