Riigikogus läbis täna esimese lugemise eelnõu, millega karmistatakse finantssektori ja rahapesu valdkonna rikkumiste rahatrahve.

“Täna on võimalik rikkumiste eest teha trahvi maksimaalselt 32 000 eurot. Kehtivad trahvimäärad on ammu ajale jalgu jäänud ja ei täida oma eesmärki, kuna rikkumisest saadav tulu võib ulatuda miljonitesse eurodesse,” rääkis rahandusminister Martin Helme.

Muudatuste jõustudes hakkab trahvisumma sõltuma konkreetse rikkumise asjaoludest ja arvestab rikkuja majanduslikku olukorda, mis tähendab ka mõjusamat karistust. Senisest kõrgemat trahvi saab määrata ka ettevõtete juhtidele ja töötajatele.

Trahvid võivad ulatuda miljonitesse

Eelnõus on nii füüsilise kui juriidilise isiku puhul ette nähtud konkreetne karistuse ülemmäär ehk fikseeritud rahatrahv, mis on üldjuhul 5 miljonit eurot.

Rahatrahvi arvutamise aluseks võib olla ka kuni kolmekordne rikkumise tulemusel saadud kasu või välditud kahju, juriidilise isiku puhul ka teatud protsent käibest. Näiteks, võib väärteo eest pankadele määrata rahatrahvi, mis on kuni 10% panga või selle grupi käibest. 

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle finantssektorit puudutavad Euroopa Liidu õigusest tulenevad karistused. Nii saaks määrata senisest tunduvalt suuremaid rahatrahve väärteomenetluses ning väärtegude aegumistähtaeg pikeneks kolmele aastale.

Praktika on rahandusministeeriumi teatel näidanud, et üldine aegumistähtaeg – kaks aastat – ei ole finantsasjade rikkumiste keerukuse tõttu menetluse läbiviimiseks piisav.

Seadus on planeeritud jõustuma 2020. aasta teises pooles, tingimusel et karistusseadustiku muudatused on samuti jõustunud.