Uus kolmikliit lubab vähendada elektri võrgutasusid ja taastuvenergia tasusid. Need muutused peaks alandama elektri hinda ja jätma tarbijale rohkem raha kätte.

See on tegelikult ainuke punkt uue koalitsiooni majandus- ja maksupoliitikas, kus konkreetselt välja öeldakse, et miski tõuseb või langeb. Tõsi, kui suured need langused peaks olema, ei ole teada.

Tööjõumaksud, tulumaks ega käibemaks selle plaani kohaselt paigast ei nihku. Tõsi, analüüsitakse e-raamatutele ja e-ajakirjandusele madalama käibemaksumäära kehtestamist ning osaajaga töötajate sotsiaalmaksukoormuse vähendamist. Analüüs aga pole lubadus reaalselt vähendada. See nõuaks raha, mida ei ole.

Mis saab aktsiisidest?

Alkoholiaktsiis on leppes küll sees, aga on sõnastatud väga üldiselt.

“Seame eesmärgiks maksutulude Eestisse tagasi toomise ning piirikaubanduse ohjeldamise läbi aktsiiside langetamise.”

On ka arusaadav, et siia ei tahetud midagi väga täpset kirjutada, sest ei ole täit kindlust selle kohta, kas aktsiiside langetamine nüüd riigieelarvesse raha tagasi tooks.

Mis saab pensionitõusust?

Pensionitõusu vastu see koalitsioon ei ole. Küll aga ei julge nad lubada, millal see juhtuda võiks aset võiks leida. Leppesse on jõudnud punkt:

“Seame eesmärgiks erakorralise pensionitõusu, et tõsta eakate toimetulekut ja heaolu.”

Tavakeeles tähendab see: tõstame, kui saame, aga ei tea, kas ja millal saame.

Mis saab teisest sambast?

Isamaa lubadus anda inimesele suurem kontroll oma II samba pensionivarade üle on koalitsioonileppes sees. Lühidalt: sammas ära ei kao ja ka edaspidi liidetakse inimesed sellega automaatselt, kuid edaspidi tekib võimalus kogutut ka investeerimiskonto kaudu ise paigutada või raha välja võtta.

See pensioniplaan aga tegelikult otseselt sinu rahakotis toimuvat ei pruugi mõjutada, sest ei too kaasa kohustust midagi muuta. Igaüks saab jätkata raha teise sambasse kogumist täpselt nii nagu enne.

Millesse investeeritakse?

Sõnaga “investeerime” ei alga siin leppes ükski punkt. Juttu suurte asjade tegemisest siiski on. Näiteks, kes tahaks, võiks siit dokumendist välja lugeda, et nüüd ehitatakse teed neljarealisteks ja ees on veel hulgaliselt suuremaid projekte.

“Valmistame ette suuremahulised taristuinvesteeringute projektid, et neid oleks võimalik jätkusuutlikult teostada sõltumatult majanduskonjunktuurist.”

Tegelikult ei anta siin selget lubadust, et valitsemisperioodi jooksul midagi ära tehakse. Ka põhimaanteede neljarealiseks ehitamine “seatakse eesmärgiks.” Kas jätkusuutliku teostamise all vihjatakse laenu võtmisele? Võib-olla.

Üks suuremat konkreetsust pakkuvaid punkte tuleb regionaalpoliitika vallast:

“Suurendame investeeringutoetusi ning eluasemelaenude ja ettevõtete investeeringulaenude käendamist maapiirkondades.”

Kui suure rahaga seda teha kavatsetakse ja kas see ka olemas on, ei tea. Igatahes jääb sõnastusest mulje, et asi on tõesti plaanis.

Riigiettevõtete erastamine

Üks väheseid päriselt konkreetseid asju, mis selles dokumendis seisab, on lubadus erastada mõned riigiettevõtted. Eesti erakondade seas on üsna laialt aktsepteeritud arusaam, et riik ei ole tingimata parim peremees ärilisel alustel toimivatele organisatsioonidele.

Uus koalitsioon on seadnud eesmärgiks müüa täielikult teede ehituse ja hooldamise tegeleva aktsiaseltsi Eesti Teed ning kuni 49% raudteevedudega tegelevast aktsiaseltsist Operail (endine EVR Cargo).

Samuti tuuakse näitena välja AS Enefit Green vähemusosaluse börsile viimise. Tegu on firmaga, mis koondab Eesti Energia taastuvenergiat tootvad üksused.

Riigile toob see erastamine veidi vaba raha. See, kas seda saab kasutada mõne lubaduse täitmiseks või kulub ta ära reservide lappimiseks ja eelarve tasakaalu ajamiseks, selgub hiljem.

Toetame, seame eesmärgiks, jätkame, tagame

Konkreetsete lubaduste poolest uue valitsuse kokkulepe just ei hiilga. See ei tähenda, et siin poleks sees asju, mida võimaluse korral ette tahetaks võtta.

Kapitalituru arendamine, Eesti kui turismisihtkoha arendamine, regulatsioonide vähendamine, tööstusparkide arendamine, siinse tooraine kohapealne väärindamine (loe: puit), konverentsiturismi keskuse toetamine jne jne.

Neid kõiki peetakse oluliseks, seatakse eesmärgiks, toetatakse või väärtustatakse. See on veidi pentsik lugemine, aga pragmaatiliselt võttes loogiline valik, olukorras, kus riigieelarves vaba raha ripakil ei ole.

Mis tegelikult juhtuma hakkab, pole veel selge. Esialgu tundub, et rahamägesid meie suunas liikumas ei ole, aga oma varanatukese pärast muretsema ka ei pea.