Sügiseste allahindluskampaaniate valguses on paslik hetk küsida: miks me soodusmüükide ajal poodi tormame ja tavalisest palju altimalt oma vaevaga teenitud eurod uue ketsipaari või teleka vastu vahetame?
Kas see on ratsionaalne käitumine või peaks aledest ringiga mööda käima?
Vahel säästad, alati kulutad
Meist kellelegi ei meeldi kaotada, küll aga võita. Sooduskampaaniatelt skoorimine tekitab meis aga just nimelt hea tunde, nagu oleksime raha säästnud, mitte seda kulutanud, ehkki pangakaardi väljavõte tõendab vastupidist.
Test: küsi elukaaslaselt tema viimati hulludelt päevadelt soetatud edeva pintsaku kohta – tõenäoliselt mainib ta, et jakk oli 70% alla hinnatud ja ta säästis 70 eurot, mitte, et kulutas sellele 30 eurot.
Kulutamise nii-öelda valulävi erineb inimeseti ja väidetavalt tunnevad just muidu kõige koonrimad meist aledel ostlemisest kõige suuremat rõõmu.
Hirm ilma jääda
Tuntud sotsiaalpsühholoog Robert Cialdini kirjeldab kuut mõjutamise taktikat, millest üks on “nappus”. Allahindlused kasutavad nappuse põhimõtet ära kahel viisil: esiteks kestab kampaania piiratud aja, mis tekitab meis vajaduse ruttu reageerida ja ostu mitte edasi lükata.
Teisalt sunnib meid kiirustama teadmine, et konkureerime teiste ostjatega, ning kui me kiired pole, võime heast diilist ilma jääda. (See, et ka teised kauplusse tunglevad, pakub meie silmis aga omakorda kinnitust, et tegu on tõepoolest väärt pakkumisega.)
Maagilised numbrid
Oskuslikud turundajad valdavad hästi kunsti, kuidas esitada millegi hinda nii, et see soodsam tunduks.
Näiteks on tõestatud, et meile tundub soodsam saada 25% lisaallahindlust juba 20% alla hinnatud kaubast võrreldes ühekordse 40%-lise soodukaga, mis on samaväärne.
Poole rohkem toodet sama hinna eest näib parem diil kui toote 33%-line allahindlus, ehkki teeb sama välja. 10 eurot kokkuhoidu 20-euroselt tootelt tundub ahvatlevam kui 10 eurot 100-euroselt tootelt, ehkki kokkuvõttes säästame sama palju.
Mida selle teadmisega peale hakata? Võib-olla möönda, et ka allahindluste ajal me siiski ennekõike kulutame, mitte ei säästa – eriti kui soetame asju, mida täishinnaga ei ostaks. Tasub ka võtta rahulikult, kui mõne kampaania ajal poodi ei jõua.
