Sajad inimesed, tõesti sajad, on mu neljapäevasele pahameelele Laine Randjärve “kohustusliku” 20 tuhande eurose hüvituse kohta reageerinud. Seega teema puudutas.
Kuid näete nüüd ise – ega midagi sellest pahameelest ei tule, sest riigikogulased jätkavad samuti, pärast rahva väikest kisa, oma hüvede ja kümnete tuhandete suuruste preemiate nautimist.
Ja meie ka läheme pärast väikest pahameelt eluga edasi – nii on lihtsam ja rahulikum. Selles karjuvas eliidi kuldamises ei muutu aga midagi. Veelgi enam, juba kõlab hääli, nagu ühe äsjase ministri ametistlahkumise ajal, et Randjärvel ei olegi võimalust sellest preemiast loobuda, sest seadus näeb selle saamist ette. Kohustuslikus korras 20 tuhat! Oh-jah.
Priviligeeritud eliit ongi nüüd iseenesest mõistetav?
Minu küsimus on selge: aga miks seadus seda ette näeb, miks, kui rahvas on rahulolematu, on sel meie uuel eliidil, kes nüüd juba peabki 27 aasta järel iseenesest mõistetavaks, et nad ongi priviligeeritud eliit -, miks peab neil alati ja pidevalt ja garanteeritult hea olema?
Jutt, et seadused näevad seda ette, mida Randjärv ka ajab, on ju lihtsalt kuum õhk, naeruväärt. Kes need seadused tegi? Riigikogu. Riigikogu aga valis rahvas. Seega, kui rahvale nende poolt tehtud seadused ei meeldi, seda Riigikogu, neid inimesi enam tagasi ei valita, valitakse uued ja muudetakse ka seadusi.
Halloo!! Ta sai ju palka!
Sest mis see meie riik, millest nad ise ju häälekalt ja silmakirjalikult räägivad, siis on? Ehk äkki ikkagi veel rahva vaba riik?
See aga on vähetõenäoline, et hüvitusseadusi muudetakse ja nii saavad need tegelased seal vaikselt oma privileege edasi nautida. Ja nende järglased ja nende järglased…
Aga kui Randjärv ütleb, et ta on teinud 12 aastat kõva tööd ja peab seda preemiat õigustatuks, siis – halloo!! – see ei ole ju tulemuspreemiana välja makstav raha, vaid talle nii tööturult eemalolnuna – ja väga kõrgel palgal eemalolnuna, kes ei ole ju vaest elu pidanud elama – uute turu oludega kohanemiseks ja uue töökoha leidmiseks antav raha. Uus koht on tal aga olemas. Ja milleks see ülemineku raha siis?
Ilus puhkus, kallid riided
See hägus jutt, mida ta ajab, on lihtsalt plära, mida ta kohustuslikus korras peab ajama, sest ta teab väga hästi, et midagi niikuinii ei muutu, karavan läheb edasi ja tema ongi juba üsna varsti 20 tuhande võrra rikkam. Ilus puhkus, korterilaenu suur tagasimakse, kallid riided, ehk uus autogi – Riigikogu soodusliising ju lõpeb…
Mulle kirjutasid ka mõned saadikud, kes tundsid, et olen neile kogu Riigikogu käitumismalle – sealhulgas hea päevarahaga lõpmatuid väliskomandeeringuid – kritiseerides liiga teinud.
Aga mina kodanikuna ei ole rahul, et kogu Riigikogu tervikuna tolereerib sellist olukorda nagu meil on, neid seadusi ja hüvitusi ja väliskomandeeringute rahasid, millega nende saadikud end rikastavad.
See kõik käib väga närvidele
Aga kui keegi saadik on tõesti – ja neid ju on siiski meil, aga vähe – väga ausalt ja aateliselt Eestit esindanud, siis saab ta selle algava kampaania käigus seda valijatele rääkida ja tagasi valituks saada.
Nii lihtne see ongi.
Et Eesti riik ei ole asi iseeneses, poliitika ei ole asi iseeneses, Riigikogu ei ole asi iseeneses. Kõike peab saama alati muuta, kui rahvale see ei meeldi.
Seda ei saa meie, valijatena unustada, ehkki nemad seal seda tahaksid.
Ja mingit populistlikku või endaupitamise või poliitilist varjundit mu jutul ei ole. Ei saagi olla, sest see on mu oma ju: mu oma mõtted, ma garanteeritult kusagile ei kandideeri ja ei ole ka vabakutselisena kellegi palgal.
Uurige, tuvastage, veenduge. Ei Vene ega USA ega kellegi teise raha.
Lihtsalt Eesti kodanikuna on see häma meie uuseliidi poolt väga närvidele käima hakanud. Ja kes kasutab nüüd neid praeguse aja lemmikrelvi mittemeeldivate asjade, ka minu kriitika vastu – et populism, võltsuudiseid – siis mõelge, et olete nagu väiksed donaldtrumpid, kes ka kõik mittemeeldiva just nii sildistab ja loodab et tema toetajad seda ei usu.
Head valimiskampaaniat!
