Kui juhuslik see on, et sa toidupoes iseteeninduskassat kasutades satud ostukontrolli? Kas see on täiesti juhuslik või on mängus tark algoritm, mis sind profileerib ja vaatab sinu varasemat ostukäitumist?
Kui mul paar kuud tagasi jäi iseteeninduskassas üks asi skännimata, siis pärast seda sattusin väga sageli ostukontrolli. Probleeme polnud kunagi ja viimasel ajal olen ostukontrolli sattunud harva. Nagu selgub, siis pole see kõik üldse mitte juhuslik.
Iseteeninduskassad on erinevad
Esmalt aga poodide iseteeninduskassadest: need võib jagada kaheks. Ühed on need, kus sa kassas ise skännid oma kaubad sisse ja teised, kus käid skänneriga mööda poodi ringi ja jooksvalt kõik kaubad ostukorvi sisestad. Rimi, Maxima ja Prisma kasutavad esimest varianti, Coop kasutab mõlemat ja Selver ainult teist.
Kõik ainult esimest varianti kasutavad poed ütlevad, et nemad ostjaid ei profileeri ja nendele tehtavad ostukontrollid on täiesti juhuslikud.
“Rimis kasutatavate iseteeninduskassade puhul on kasutusel kontrollkaal ehk kliendi ostu raskus kaalutakse üle ka teisel kaalul. Lisaks on samuti kasutusel sellised klassikalised järelevalvevõtted nagu kaamerad, jälgimine ning pisteline tšekkide kontroll,” ütles Rimi esindaja Katrin Bats.
“Prisma oma kauplustes iseteeninduskassade kasutajaid ei profileeri ja kassasüsteem ei salvesta automaatselt kliendikäitumisega seonduvaid andmeid,” rääkis Prisma kommunikatsioonijuht Piret Lankots.
Coop ja Selver ainult juhuslikkuse peale ei looda
Coop ja Selver aga jälgivad kasutajate ostukäitumist ja kui neil tekib ostukontrollis probleeme, siis suureneb nende tõenäosus ka järgmine kord ostukontrolli sattuda.
Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido ütles, et ostukontroll põhineb iseteeninduskassades peamiselt juhuslikkusel, kuid vastavalt kontrollisüsteemi loogikale mõjutab selle sagedust ka see, kas ja kui korrektselt on inimene varasemalt iseteenindust kasutanud.
“Põhirõhk on süsteemis aga siiski juhuslikkusel ning seega võib süsteem ostukontrolli määrata ka inimesele, kelle ostud on olnud varasemalt kõik korrektselt skaneeritud,” lisas ta.
Selveri kommunikatsioonijuht Rivo Veski sõnas, et kontroll toimub lahendusse integreeritud juhuslikkuse meetodi alusel ja iga kontrolli kohta antakse kliendile üksikasjalik tagasiside.
“Sõltuvalt eksimuste sisust võib teenuse mittekorrektne kasutamine tähendada kontrollide sagenemist,” sõnas ta. “Klient, kes teenust kuritarvitanud pole, ei pea ostukontrollide pärast muret tundma,” lisas ta.
