Uudis

Riik maksab väikestele põllumeestele ja toidutootjatele toetust, et müük püsiks

Põllutöölised Ukrainas. Pilt on illustratiivne.Foto: Shutterstock

Maaeluminister käis välja oma kriisitoetuse plaani – väikese ja keskmise suurusega toidutootjatele ning põllumeestele, kes on kriisis eriti raskelt kannatada saanud, antakse kokku poolteist miljonit, et ettevõtted saaks taas välisturul läbi lüüa. Ühe firma kohta toetus küll väga suur ei ole.

Asja mõte on eelkõige aidata firmadel tegeleda teavituse ja müügiedendusega. Otseseid tingimusi, milleks raha kasutada võib, riik paika ei sea – iga taotleja saab ise otsustada, mida on vaja teha, et taastada või säilitada müügivõimekus välisturgudel.

Näiteks võib taotleja osaleda erialamessidel leidmaks ostjaid välisturgudel, koostada sihtturule sobivaid turundusmaterjale, tellida sihtturupõhist konsultatsiooniteenust ja uuringuid, võõrustada välispartnereid oma tootmises ja muud taolist.

Miks seda vaja on?

Koroonakriisi mõjul ära langenud turustusvõimalused nii Eestis kui ka välisturgudel on juba mõju avaldanud Eesti põllumajandustootjatele ja toidutööstustele. Kriisist esimesena olulise löögi saanud hotellide, restoranide ja cateringu (HoReCa) sektori järsk langus eksporditurgudel on mõjutanud ka paljude Eesti toidueksportijate käekäiku, kuna HoReCa sektori tellimused vähenesid olulisel määral või lakkasid sootuks.

Kriisi mõju leevendamiseks väljatöötatud töötasu hüvitis, mida oli töötukassast võimalik taotleda kriisi mõjul raskustesse sattunud ettevõtjatel, oli mai keskpaiga seisuga määratud üle 130-le toiduainetööstuse ettevõtjale ning ligi 230 põllumajandusfirmale, selgitab maaeluministeerium.

Kriisi ületamiseks on ettevõtjate jaoks määrava tähtsusega seniste võimaluste taastumine välisturgudel ning uute ärikontaktide leidmine, mis aitab ettevõtjatel oma tavapärase majandustegevusega jätkata ning kriisist võimalikult kiiresti välja tulla, seisab ministri määruse seletuskirjas.

Seetõttu on toetuse eesmärk aidata lahendada välisturgudel põllumajandustooteid ja toidukaupu turustavate ettevõtjate likviidsusprobleeme, mis on tekkinud COVID-19 kriisi tõttu, ning säilitada seeläbi ettevõtjate müügivõimekus ja konkurentsivõime välisturgudel.

Kes toetust saavad?

Toetlust saob taotleda ettevõtja, kellele on koroonakriis avaldanud olulist negatiivset mõju ja kes on väikese või keskmise suurusega – ehk firmad, mille aastakäive ei ületa 50 miljonit ja kellel on alla 20 töötaja.

Seda, kes on raskustes ja kes mitte, arvestatakse väga lihtsa meetodiga – kui taotleja tänavuse aasta teise ja kolmanda kvartali käive kokku on väiksem, kui 2019. aasta teise ja kolmanda kvartali oma, ongi tegu raskustes firmaga.

Maaeluministeerium ise prognoosib, et toetust võiks saada umbes 150 Eesti tegijat.

Kui palju makstakse?

Toetuse suurus oleneb sellest, kui suure firmaga tegu on, seda vaadatakse eelmise aasta käibe järgi. Kõige suuremad – need, kelle käive jääb 10 ja 50 miljoni vahele – saavad 25 000 eurot.

Kui käive jääb üle 2 miljoni, on taotlus 17 000 eurot. Sellest väiksematele firmadele on toetus 10 000 eurot.

Sellele, miks toetussumma pigem väike on, toob ministeerium loogilise põhjenduse – kui see oleks suurem, näiteks 50 000 eurot, nagu Euroopa Liidu reeglid sel moel väikettevõtetele maksimaalselt anda lubavad, ei oleks kõigile lihtsalt võimalik toetust jagada.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.