Rahandusministeerium esitab sel nädalal valitsusele arutamiseks kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse (KRAPS) muudatuse, mille kohaselt saab kõrgemate ametnike ettenähtud palgatõus olema nelja aasta vältel poole väiksem, kui vastav indeks muidu ette näeks.
Eelnõu kohaselt vähendatakse peaministri, ministrite, Riigikohtu liikmete, riigi peaprokuröri, riigisekretäri, kohtunike, riikliku lepitaja ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku palga kasvu nii, et see moodustaks nelja-aastasel perioodil poole senise metoodika järgi arvutatud kasvust.
Eelnõu on seotud riigieelarve ja eelarvestrateegiaga ning rahandusminister Mart Võrklaev selgitas, et palgakasvu pidurdamise taga on kulutõhusus. „Kõrgemate ametnike palgakasvu pidurdamine on üks meetmetest, mis võimaldab nelja aasta vältel kulutõhusamat tegutsemist, tuues riigile enam kui 21,3 miljoni eurose kokkuhoiu. Astume koos samme selles suunas, et riigirahanduse olukord paraneks ning riigi omapanus on siin väga oluline. Kõrgematel riigiteenistujatel tõuseb palk jätkuvalt, ent tänases üleüldises finantsolukorras oleme kokku leppinud, et seda poole vähem, kui algselt plaanitud.“ „Näiteks, täna on ministri palk 7070 eurot. Kui prognoosi järgi oleks senise süsteemi alusel palk tõusnud 2024. aastal 11% ehk 7 848 euroni, siis nüüd tõuseb see 5,5% ehk 7 459 euroni, mis on jätkuvalt soliidne number,“ tõi Võrklaev välja.
Erisus ei puuduta Riigikogu liikmeid, Vabariigi Presidenti, Riigikohtu esimeest, riigikontrolöri, õiguskantslerit ning Eesti Panga nõukogu liikmeid, kelle ametipalga kasv arvutatakse jätkuvalt täisindeksi järgi.
Seadusemuudatus jõustub 2024. aasta 15. märtsil ja kehtib kuni 2028. aasta 31. märtsini, mil taastub senine ametipalkade arvutamise kord.
Eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis.
Kõrgemate riigiteenijate palgatase indekseeritakse seaduse alusel iga kalendriaasta 1. aprilliks. Indeksi väärtus sõltub 20% tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80% sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust.
