Nüüd ostiski tehase ära soomlaste Pyynikin. Kauba hulgas on õlletehase hooned ja seadmed, neli hektarit maad, labor ja transpordivahendid. Firmat Viru Õlu ega ühtegi kaubamärki ei osteta.

“Meie toodang on viimastel aastatel kasvanud pöörase kiirusega. Oleme palavikuliselt tootmismahtu juurde otsinud, kuna me pole enam suutnud kõiki tellimusi täita. Piiratud võimsus on pidurdanud äri ja aeglustanud kasvu,” ütleb Pyynikin Brewing Company asutaja Tuomas Pere.

Soomlastel oli vaja kiiresti leida tootmisruumi, kuna ainuüksi sel aastal on vaja kasvatada tootmist vähemalt 80 protsendi ulatuses, mis tähendab umbes kaht miljonit liitrit jooke.

“Püüdsime leida Soomest partnerit ja valmis tootmisvõimsust, kuid tulemusteta. Pärast seda tuli silmad välismaale pöörata. Õnneks leiti valmis õlletehas naaberriigist Eestist,” räägib Pere.

Soomlased kasvavad ülikiiresti

Tampere firma Pyynikin sai alguse 2012. aastal esiti baarina. Juba järgmisel aastal otsustati aga minna oma teed ning alustati väikepruulimist.

Kasv on olnud tormiline. Praeguseks toodab firma 3 miljonit liitrit aastas, lisaks õlledele veel siidreid, long drinke ja karastusjooke. Majandusväljaanne Financial Times nimetas soomlased ära ühena 1000 kiiremini kasvavast Euroopa ettevõttest.

Firmal on olnud ka rahvusvahelist läbilööki. Praegu läheb ekspordiks umbes kümnendik toodangust. Samas on ettevõttel koostöö väga tuntud brändidega – näiteks mullu Inglismaa kõrgliigast välja kukkunud, praegu esiliigas mängiva tipp-jalgpalliklubiga Norwich City, kellele tehakse brändilimonaadi ja -õlut:

Haljalasse tuleb baar ja õllepood

Viimastel kuudel on Haljalas olnud seitse töötajat, kes on tootnud karastusjooke ja testinud seadmeid. Pyynikini jaoks tähendab õlletehase omandamine töötajate arvu kiiret kahekordistumist.

“Esialgu võtame Haljalasse tööle umbes 20 inimest. Nendega saame tegevust alustada ja esimese aasta eesmärgid täita. Meie siht on suurendada tootmist Eestis jõudsalt. Kui tehas töötab täisvõimsusel, palkame inimesi juurde,” räägib Pyynikini asutaja Tuomas Pere.

Haljalas kavatsetakse toota karastusjooke ja joogisegusid ning teisi suuremahulisi tooteid. Ettevõtte tootearendus, turundus, müük ja haldus jäävad Tamperesse. Samamoodi jääb õlletootmine Tamperes praegusele tasemele.

Sel nädalal algab esimeste Haljalas valmistatud karastusjookide tarnimist Soome. “Tänaseni oleme õllede ja teiste jookide tootmisprotsessi süvenenud ning seadmeid testinud. Meie eesmärk on käivitada kogu õlletehas aasta esimesel poolel,” ütleb Pere.

Eestis valmistatud ja villitud toodetele on eraldi märgitud, et need on valmistatud Haljalas. Esialgu valmistab Pyynikin oma kaubamärkidest tooteid. Tasapisi hakatakse tootma ka erinevaid private label tooteid.

Suured plaanid on firmal aga ka Haljala endaga. Pyynikini arvates on asukoht Haljala alevikus Tallinna­–Narva maantee ääres on logistiliselt suurepärane: Tallinnani on vaid 90 kilomeetrit ja Rakvere linna umbes 10 kilomeetrit, lähedal asuvad mitmed atraktiivsed turismisihtkohad, näiteks Lahemaa rahvuspark.

“Parimal juhul areneb kohalik õlletehas atraktiivseks teguriks, mille mõju kajastub turismitööstuses laialdaselt. Kindlasti soovitakse selles valdkonnas koostööd teha. Võib-olla hakkavad meie mõisad ja kõrtsid Haljalast oma nime all eriõllesid tellima,” räägib Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu juht Einar Vallbaum, kes on ka endine maavanem ja riigikogu liige.

Niipea kui koroonapiirangud kaovad, avatakse Haljala õlletehase kõrval baar ja õllepood. Tulevikusiht on peatada turistide voog “Haljala õllede oaasi” juures. Hetkel on Pyynikil populaarsed tap roomid ehk mekitoad Helsingis ja Tamperes.

“Kavatseme hakata kohe arendama koostööd turismiettevõtete ja -organisatsioonidega. Väga tore oleks saada kiiresti piirkonna traditsioonilise ja mitmekesise turismitööstuse osaks,” ütleb Pere.