II sambast lahkujad on ilmselt pettunud pensionifondide tootluses ja usuvad, et suudavad oma raha ise paremini kasvatada, arvas Vaarmets. Samas märkis ta, et pensionisüsteemi vigade parandus tehti juba mõned aastad tagasi, enne pensionireformi, kui fondid said loa investeerida kogu pensioniks kogutav raha aktsiatesse, mis suurendas nende tootlust.

„Kui varem näitasid fondid mõneprotsendilist tootlust, siis indeksfondidelt ootaksin ma pikemas perspektiivis kuue- kuni üheksaprotsendilist tootlust, mis on juba väga hea,“ märkis Vaarmets.

Need, kes on esitanud avalduse II sambast lahkumiseks, aga siiski ümber mõelnud, saavad nelja kuu jooksul avalduse tagasi võtta.

Vaarmetsa sõnul tuleks lahkumist hoolega kaaluda, sest isegi kui inimene on veendunud, et suudab oma raha ise paremini kasvatada, saab ta seda teha II sambasse kogumise kõrvalt, ja oluline on seegi, et II sambasse kogutavale maksab riik tubli lisa.

„Ligi pooled lahkujad on öelnud, et kavatsevad väljavõetava raha suunata tarbimisse, mis ei ole väga hea mõte,“ leidis Vaarmets. „See, et ostad septembris uue auto, ei aita sind pensionieas mitte kuidagi.“

Õppejõud märkis, et ilmselt jõuab reaalsus inimestele kohale siis, kui nad pensionile jäävad. „Tuleks mõelda, et kui ainult I samba toel oleks pension näiteks 500 eurot, siis kahest sambast saadav pension võib olla 800-900 eurot – siin on suur vahe,“ ütles Vaarmets.“ Muidugi on olukord teine, kui inimesel on mingit muud vara või muid sissetulekuid, mis mõnusa pensionipõlve kindlustavad.“