Riik plaanib jätta iga töötaja palgast maha mineva töötuskindlustusmakse määra ka tulevikus senisele tasemele, ehkki reserve on kogunenud juba omajagu ning süsteemi kulud on tuludest märksa väiksemad. Uurisime analüütikutelt, mida see otsus tähendab ja kas see on praeguses olukorras mõistlik.

Luminori investeerimis- ja riskianalüüsi tiimijuhi Аnton Skvortsovi sõnul ei ole mõistlik kasvava majanduse puhul makse alandada.

“Töötuskindlustusmaksest ja selle suurusest ei saa enam ammu rääkida kui vaid sihipärasest kindlustusfondist töötuse ootamatu tõusu puhuks. Pigem on aina enam tegemist osaga sotsiaalmaksust,” kommenteeris aga SEB panga majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Eesti Töötukassa nõukogu tegi valitsusele ettepaneku jätta töötuskindlustusmakse määr järgmiseks neljaks aastaks senisele tasemele, 2,4 protsendile, millest töötajad tasuvad 1,6 protsenti ja tööandjad 0,8 protsenti. Eesti keskmise brutopalga ehk 1 300 euro pealt tuleb töötuskindlustuseks seega iga aasta maksta 360 eurot.

Reservid on muljetavaldavad

Tänaseks peaks töötukassal olema reserve juba pea 800 miljonit eurot. Sotsiaalminister Tanel Kiik, kes on ühtlasi ka töötukassa nõukogu esimees, arvas, mõistlik on reservide kogumist jätkata.

“Majandusnäitajad ja tööturu olukord on täna positiivsed, kuid töötuskindlustusmakse määra seadmisel tuleb lähtuda pikaajalisest vaatest ja jätkusuutlikkusest. Loogiline on heal ajal piisavalt reserve koguda, et kindlustada vajalike vahendite olemasolu ka tulevikus,” vahendas tema sõnu BNS.

Nestori hinnangul ei maksa aga rääkida reservide kogumisest sest riik kasutab töötuskindlustusfondi vahendeid jooksva likviidsuse juhtimiseks – s.t. teeb selle arvelt kõiksugu muid kulutusi, kasutades reservi kui tasuta krediitkaarti.

Aga varud on ära kulutatud

“2018. aasta seisuga oli riik ära kasutanud ca 650 miljonit eurot Töötukassa ja Haigekassa reservidest. Seega, kuigi paberil peaks töötuskindlustuse reserv küündima varsti miljardi euroni, siis tegelikkuses seda raha päevapealt kuskilt võtta ei ole,” tõi SEB analüütik esile.

“Vastusena Riigikontrolli kriitikale on Rahandusministeerium põhjendanud sihtotstarbeliste reservide kasutamist jooksvate kulude tegemiseks mõistliku finantsjuhtimisega, kuna reservidelt teenitakse tänastes oludes väga madalat tulu. Majanduskriisi saabudes tähendab see aga, et raha töötuskindlustushüvitise maksmiseks tuleb ikkagi kusagilt leida,” lisas Nestor.

Ainus vahend selleks on võtta laenu ja millised on järgmise majanduskriisi ajal selle laenu tingimused, ei oska Nestori sõnul ennustada keegi.

Pole õige aeg makse langetamiseks

Samas ei ole analüütikute sõnul praegu parim aeg makse langetamiseks ning seda võiks teha siis, kui ettevõtetel on kehvemad ajad. Täna püsib hõive endiselt kõrge ja ettevõtted suudavad ka palku tõsta.

Ka Nestor arvas, et tööjõud on Eestis väga piiratud ressurss ja tänastes oludes ei ole mõistlik seda tööandja jaoks soodsamaks muuta. Pigem tasuks kindlustusmakse langetamisega oodata halvemaid aegu, et jätta tööandjatele rohkem raha kätte ja vähendada seeläbi survet inimesi koondada.

Ka Skvortsov on veendunud, et töötuskindlustusmakse langetamisega tasub oodata. “Majandusteooria seisukohast parim aeg maksude alandamiseks on siis, kui majandus vajab toetust, ehk majanduslanguse või aeglustumise puhul,” märkis ta.

Lisaks tuleb tema sõnul arvestada ka sellega, et eesti elanikke sissetulekud on niigi viimastel aastatel väga jõuluiselt kasvanud. Eesti keskmine brutopalk on tõusnud märkimisväärsed 58 protsenti alates aastast 2011, mil tööturg hakkas üleilmsest majanduskriisist taastuma.

“Sellisel juhul töötuskindlustusmaksu langetamine, mis on sisuliselt ühekordne sissetuleku kasv, ei annaks soovitud efekti vaid suure tõenäosusega lihtsalt suurendaks inflatsiooni,” tõi Skvortsov välja.

LHV majandusanalüütik Kristo Aab märkis aga, et kogu töötuskindlustuse süsteem tuleks ringi teha, sest sellisel kujul on see oma aja ära elanud.

“Selles on ühel meelel kõik suuremad poliitilised jõud ja esimesed analüüsid süsteemid muutmiseks on teadaolevalt ka valminud. Suuremate reservide korral on võimalik ka uus süsteem üles ehitada selliselt, et see oleks paindlikum ja toetaks rohkemaid inimesi,” arvas Aab.