26 protsenti pensionisambast lahkujaist ehk üle 44 000 inimese kavatseb pensioniks kogutud raha kasutada suuremate sisseostude tegemiseks, näitab BestCrediti uuring. 

“Neist pooltel pole seejuures rahaga ühtegi muud plaani peale ärakulutamise,” rõhutas BestCrediti juhataja August Käära. “Teine pool kavatseb vähemalt osa rahast kasutada ka investeerimiseks või muude laenude tasumiseks.”

BestCrediti uuringu andmeil kavatsevad pensionisambast raha välja võtta ja ära kulutada sagedamini enam kui 50aastased kõrghariduseta inimesed. Sagedamini on see plaan Võru- ja Põlvamaa inimestel. 

Enam kui 20 000 inimest kavatseb aga pensionirahaga kinnisvaraturule tulla, mis lisab tõenäoliselt veelgi hoogu juba käivale hinnarallile. “Umbes 15 000 inimest kavatseb otsesõnu investeerimiskinnisvara osta, ligi 9000 inimest kavatseb oma kodu remontida või parema vastu vahetada,” täpsustas Käära.  

Käära sõnul on kõige tüüpilisem pensioniraha kinnisvarasse investeerija keskealine inimene, kel pole väärtpaberiinvesteeringutega mingit kogemust ning kes on pankade suhtes pigem umbusklik.

“Pikas perspektiivis on kinnisvara hea väärtuse akumuleerija,” tõdes Käära. “Üürikinnisvara annab stabiilse rahavoo, mis üldjuhul katab laenukulud ja millest jääb pisut ülegi, lisaks saab kinnisvara iga kuuga pisut rohkem inimese omaks.”

Samas jäävad buumiaegselt turult kortereid ostes paljud inimesed Käära hinnangul ka kaotajaks, sest kõrge ostuhind vähendab investeeringu tootlikkust.

“Siis võib pensioniikka jõudes selguda, et lasknuks rahal investeerimisfondis liitintressi koguda, olneks pensionivara suurem,” selgitas Käära. “Buumiaegselt turult ostmine on alati riskantne ja 20 000 inimest ei saa korraga tiigist suurimat kala välja püüda.“