Varemgi seadusega pahuksis olnud Keskerakond ühes peasekretäri Mihhail Korbiga said kriminaalkahtlustuse, kuna on väidetavalt lubanud suurärimees Hillar Tederile annetuste vastu teeneid. Lisaks sai kahtlustuse rahandusminister Martin Helme nõunik Kersti Kracht.
Nendele lisaks on kahtlustuse saanud veel kolm inimest, ent nende isikut prokuratuur praegu ei avalda.
Kahtlustuse järgi leppisid Korb ja Teder kokku, et suurärimees annetab enne kohalikke valimisi Keskerakonnale kuni miljon eurot. Selle eest aga aitab peasekretär kaasa, et Tederi arendatav Porto Franco keskus saaks sobiva hinnaga võimaluse juurdepääsuteede rajamiseks.
Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern ütles täna pressikonverentsil, et selle kokkuleppe tulemusena annetaski Teder eelmisel aastal kahtlustuse järgi Keskerakonnale 120 000 eurot.
See pole esimene kord, kui Teder ja Keskerakond kõrvuti kriminaalasjas kahtlustatavad on – sama juhtus niinimetatud Savisaare protsessis. Siis pääses ärimees oportuniteediga, Keskerakond sai rahalise karistuse.
Rahandusministri nõunik nõustus väidetavalt altkäemaksu eest aitama
Kui prokuratuur oli asja juba uurinud, koorus asjast väljegi teine kriminaalne liin – nimelt leppis Teder väidetavalt kokku Helme nõuniku Kersti Krachtiga, et viimane saab altkäemaksu, kui aitab kaasa kriisimeetmest soodsate tingimuste saamisele.
Mäletatavasti otsustas valitsus eelmisel aastal, et mereäärne Porto Franco keskus, mis oli siis ja on ka nüüd alles ehitamisel, saab riigilt 40 miljonit eurot soodsat koroonalaenu. See ajas tulivihaseks teised kinnisvaraettevõtjad, kes väitsid, et tegu on ebaseadusliku riigiabiga.
Laenu võtsid kritiseerida ka opositsioonipoliitikud, riigikontroll ning tavaliselt päevapoliitikast eemale hoidev Eesti Panga president Madis Müller, kelle sõnul pole kaubanduskeskuse toetamine riiklikult oluline küsimus.
Riigiprokurör Pert viitas aga, et uurimine käis juba enne seda, kui valitsus laenu otsustas. “Kahtlustuses on kirjeldatud sündmustikku, mis on alanud eelmise aasta kevadel,” rääkis ta. Valitsus otsustas Porto Franco laenu südasuvel.
Tederi ja Krachti vahel lõpuks aga raha ei liikunudki. Perti sõnul jäi altkäemaksukuritegu lõpule viimata, sest isikud peeti enne kinni. Ta vihjas, et altkäemaksuasjade puhul on aga tavaline see, et kokkuleppeid sõlmitakse ja võidakse täita pika aja jooksul.
See, et raha ei liikunud, ei tee kuritegu muidugi olematuks; kuritegu on toimunud juba siis, kui tehakse mõni lubamatu kokkulepe.
Tederi ja Krachti asjas on prokuratuuri hinnangul toimunud ka veel üks kuritegu – rahapesu kokkulepe, et peita altkäemaksuna saadud raha.
EKRE esimees Martin Helme ütles sotsiaalmeedias, et on praegu peatanud Krachtiga töösuhte. Ta rõhutas, et tema ise ega EKRE ei ole kunagi ühegi otsuse eest kelleltki raha või muud meelehead oodanud, küsinud ega saanud.
“Samuti, kuna jutt käib Kredexist, siis selgituseks, et kõik Kredexi erakorralised toetusotsused on läbinud ekspertide hindamise, kaetud tagatistega ja saanud valitsuse konsensusliku toetuse,” rääkis Helme.
Kui suured karistused tulla võivad?
Tederi ja Krachti suhtes on esitatud kahtlustus esimese astme kuriteos. See tähendab, et süüdimõistmise korral võib neid ees oodata kuni 10 aastat vangistust.
Keskerakonda ootaks ees rahaline karistus mõjuvõimuga kauplemise eest. Kui palju täpselt, see pole selge – rahalise karistuse piirid ulatuvad 4000 eurost 16 miljonini.
Kui aga Keskerakond peaks kohtus süüdi jääma, tuleb neil raha välja käia märksa rohkem. Nimelt on partei praegu katseajal seoses Savisaare protsessiga. Kui erakond katseajal uue kuriteo toime paneb, tuleb parteil välja käia 250 000 eurot.
Seda, mis paragrahvi alusel Korbi täpsemalt süüdistatakse, riigiprokurör välja ei öelnud, nentides vaid, et tegu on teise astme kuriteoga. See tähendab, et karistus on maksimaalselt viis aastat.
Kui eeldada, et küsimus on mõjuvõimuga kauplemises, siis oleks karistus kõige rohkem kolm aastat vangistust.
Korbi puhul on oluline ka see, et ta on riigikogu liige, mis tähendab saadikupuutumatust. Selle ära võtmist saab taotleda, ent alles siis, kui esitatud on süüdistus.
Praegu on uurimine esialgsete kahtlustuste faasis ning kogutakse tõendeid: kuulatakse üle tunnistajaid, tehakse läbiotsimisi ja muud säärast.
Sellega seoses otsiti täna läbi ka Kredex, mis otsustab, kas Porto Franco saab laenu või mitte. Riigiprokurör Perti sõnul otsiti riiklik sihtasutus läbi selleks, et leida täiendavaid tõendeid.
Kui tõendid on koos, otsustab prokuratuur, kellele esitada süüdistus. Seejärel läheb asi kohtusse, mis otsustab, kas inimesed on süüdi või mitte.
