Luminori blogi

Autoliising: kuidas tuli kriisiga toime autoturg ning mida on oodata tulevikus?

Foto: Eesti Meedia/Scanpix

Koroonaviirusest tingitud eriolukorra mõju on märgatav pea igas sektoris, sealhulgas liisinguturul. Inimeste autoeelistusi ja turul puhuvaid tuuli mõjutavad aga mitmed tegurid. Luminori liisingu juht Andrus Soodla räägib lähemalt sellest, milline on praegune olukord liisinguturul ning mida tuleks autot valides kindlasti silmas pidada.

Mis seis liisinguturul valitseb?

Praegu on Eesti liisinguturu maht 2,4 miljardit eurot ning Luminori osa sellest on 25 protsenti. Tavaliselt tiksub liisinguturg niisuguses rütmis: aasta lõpp ja talvekuud on vaiksed ning märtsis-aprillis saabub haripunkt, mil liisingute arv kasvab plahvatuslikult. Enim autosid müüaksegi just esimeses ja teises kvartalis. 

Sel aastal läks aga eriolukorra tõttu nii, et kui kätte jõudis märts, siis läks pool turu tipphetke mahust kaduma. Nüüdseks on tavapärane eluolu hakanud taastuma, aga on veel vara ennustada, milliseks kujuneb tulevik. 

Poole liisinguturust moodustavad sõiduautod ning teise poole ettevõtete vara ehk masinad, kaubikud, veokid ja järelhaagised. Viimastel aastatel on turg kasvanud peamiselt sõiduautode pealt — võrreldes 2010. aastaga on autode maht kahekordistunud.

Kriisi mõjul vähenes nii ettevõtete kui ka eraisikute poolt uute autode soetamine ja mitmed tehingud tühistati või lükati kaugemasse tulevikku. Nüüdseks on olukord taastumas, näiteks juuli oli liisinguturul juba hea kuu, kuid seda ilmselt suuresti tänu sellele, et märtsis ja aprillis edasi lükatud tehingud viidi nüüd lõpule. August seevastu oli nõrgem ja september paistab tulevat ka pigem tagasihoidlik, sest inimesed muretsevad, et koroonaviiruse levik võib tuua kaasa uued piirangud ja raskused.

Ettevaatlikud on nii eraisikud kui ettevõtted. Eelmise aasta taset liisinguturul saavutada pole võimalik — tõenäoliselt on selle aasta autoäri tulemus eelmisest ligi 25–30 protsenti väiksem. 

Pihta said ka tarneahelad

Kevadine eriolukord mõjutas oluliselt ka autotööstuse tarneahelaid. Kriisi tõttu seiskusid mitmed autotehased, aga mitte igal pool. Aasias, näiteks Jaapanis, töötas suurem osa tehaseid edasi. Euroopas seisid tehased ligi kaks kuud. See tähendab, et kõiki mudeleid ja soovitud varustusastmeid ei pruugi kiiresti kätte saada. 

See lükkab turu tasakaalu paigast ning pakkumine muutub ebaühtlasemaks. Mudelivalik võib olla kohati piiratud ja autode tellimisajad keskmisest pikemad, ulatudes kohati kuue kuni kaheksa kuuni. 

Kuna pangad töötavad vastutustundliku laenamise põhimõttel, on veidi põhjalikum ka riski hindamise protsess. Pankadel on koroonaviirusest tingitud riskide hindamiseks loodud spetsiaalsed mudelid, mis aitavad paremini aru saada, milline on viirusest tingitud mõju ettevõtte tegevusele, kes ja kus on tema partnerid, millised võivad olla tarneriskid ja kas probleemi korral on võimalik leida alternatiiv. 

Kriis hinnalangust ei toonud

Eriolukorra tõttu langes autoturul nõudlus, samal ajal vähenes tehaste seisaku tõttu ka pakkumine. Väiksem nõudlus ja vähenenud tootmine tasakaalustasid üksteist ning hinnalangust kriis kaasa ei toonud. Küll aga mõjutab autode hindu uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine, mis on tingitud suurenevast huvist elektri- ja hübriidautode vastu. 

Autotootjatel on kohustus tagada, et teatud protsent nende toodangust on keskkonnasäästlik ehk kas siis elektri- või hübriidautod. Vastasel juhul tuleb tasuda kopsakaid trahve. Selliste autode tootmiseks on aga vaja uut ja märksa kallimat tehnoloogiat, mis paratamatult viib autode hinna üles. Seepärast on üleminek elektriautodele võrreldav pikamaajooksuga, mitte sprindiga ning esmalt tuleb selleks arendada vajalik infrastruktuur, mis praegu puudub.

Milliseid autosid inimesed ostavad?

Kõige enam ostetakse praegu linnamaastureid, näiteks Toyota RAV4, Honda CR-V või Kia Sportage. Linnamaasturid moodustavad 28 protsenti ostudest, väikeautod ja keskmise suurusega autod kokku 33 protsenti. Näiteks juulis olid eriti populaarsed Toyota, Škoda, Renault, Kia ja Volkswagen. 

Kasutatud autod moodustavad liisingutest 58 protsenti ja uued autod 42 protsenti. Praegune trend näitab, et kasutatud autode osakaal kasvab. Eurooplased vahetavad oma 1–3 aastat kasutatud bensiiniautod elektri- või hübriidauto vastu välja. Jõukamad Euroopa riigid toetavad elektri- ja hübriidautode ostmist, mis tähendab, et sealsed üpris uued bensiiniautod jõuavad hea hinnaga meie turule müügile. 

Kuidas valida endale ideaalne auto?

Enne auto soetamist tuleb meelde tuletada ja läbi mõelda kolm kriteeriumit: millised on soovid, milline on tegelik vajadus ja milline on reaalne rahaline võimalus. Alustada võiks sellest, et mõelda läbi, mis otstarbeks autot on vaja, ja alles seejärel mõelda sellele, milline automudel valida.

Sageli ei pruugi inimese soovid ja reaalsed vajadused kattuda ning ostetakse kallim ja võimsam auto, olgugi et tema vajadused oleks väga edukalt katnud ka mõni soodsam variant. Eks paljud soovivadki endale uhkemat ja võimsamat autot, kui tegelikult mõistlik oleks. Universaalset soovitust siin ei ole. Igaüks peab ise otsustama, kas lähtuda emotsioonidest või valida praktilisem lähenemine. 

Märksõnad: , ,
Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.