Luminori blogi

Mis saab kinnisvaraturust? Ekspert: inimesed tahavad jätkuvalt osta, aga kortereid napib

Mis saab edasi ning millise kinnisvara järele püsib huvi kõige suurem?Foto:Shutterstock

Nõudlus uute kinnisvaraobjektide järele püsib jätkuvalt kõrgel tasemel: ehkki inimesed soovivad Luminori eraisikute panganduse juhi Tanel Rebase sõnul uusi kodusid jätkuvalt osta, pole turul aga piisavalt pakkumist, mis ostjate huvi rahuldaks.

Mis saab edasi ning millise kinnisvara järele püsib huvi kõige suurem?

Inflatsioon on langetanud inimeste laenuvõimekust

Et kardetav majanduslangus pole veel alata saanud, väljendub see selgelt ka inimeste huvis kinnisvaratehinguid sooritada – nõudlus uue kinnisvara järele on Tanel Rebase sõnul jätkuvalt kõrge. “Samal ajal on aga muutunud inimeste võimekus laenu teenindada: et elamiskulud on nii palju tõusnud, on ka pangad sellega arvestanud ning olukorra ümber hinnanud,” selgitas Rebane.

“Kui enne oleks inimese laenuvõimekus olnud 100 000 eurot, siis tänaseks on see langenud 85 000 euro peale. Selle peamiseks põhjuseks ongi energiahindade tõus ja üleüldine inflatsioon, mistõttu peab rohkem inimesi oma võimalustele tõsisel pilgul otsa vaatama,” nentis ta.

Mõistagi mõjutab olukorda ka intressimäära tõus. See pole Rebase sõnul aga peamine põhjus, kuna selle otsuse mõju on veel raske hinnata.

“Ehkki intressimäära tõus paneb inimesi rohkem rahaga seotud otsuseid kaaluma, pole siiski veel näha, et euribori kasv neid veel finantsiliselt mõjutaks. Suurem roll on hetkel ikkagi üleüldisel hinnatõusul, kuna elu on väga palju kallimaks muutunud, ja seda väga lühikese perioodi jooksul,” sõnas ta.

Huvi väiksemate pindade vastu on järsult kasvanud

Et euribori tõusu tegelikku mõju saame Rebase hinnangul näha alles mõne aja pärast, võib aga juba märgata, et inimesed on hakanud taaskord vaatama suuremate pindade asemel väiksema ruutmeetrite arvuga kinnisvara suunas.

Sellel on lihtne põhjus: kuna energiahindade tõusuga said tugevalt pihta kehva soojustusega majade omanikud ja korteriomanikud, kellel on väga suured kõrvalkulud, on Rebase puhul mõistetav, et suurematele korteritele pole hetkel nii suurt nõudlust kui väiksematele.

“Kui koroonakriisi ajal otsisid inimesed lisaruumi, et paigutada koju vajadusel ära ka kodukontor, siis täna, kus hinnad on tõusnud, mõeldakse iga ruutmeetri vajadus väga põhjalikult läbi,” nentis Rebane.

“Seega, kui varasemalt kehtis arvutus, et ühe 15-ruutmeetrise toa maksumus olukorras, kus ruutmeetri hind on 3000 eurot, on umbes 45 000 eurot, siis täna tuleb mõelda ka sellele, et seda pinda on tarvis kütta ning mis see maksma läheb,” näitlikustas ta.

Uusi kortereid tõenäoliselt turule ei lisandu

Kui uute korterite pakkumine on Luminori eraisikute panganduse juhi sõnul hetkel madal, siis nn teise ringi kinnisvara kättesaadavus on jällegi viimastel kuudel paranenud.

“Et inimesed kaaluvad otsuseid rohkem läbi ning kodulaen pole enam kõigile jõukohane, on pakkumiste arv viimasel ajal tõepoolest veidi suurenenud. Uusi kortereid pole siiski kuigi palju peale tulemas ning tõenäoliselt ei lisandu neid ka lähikuudel.”

Mis saab kinnisvaraturust lähitulevikus, näitab Rebase sõnul aeg. “On väga raske öelda, kas ehituse seiskamine on kinnisvaraarendajate jaoks hea otsus või mitte. Seda näeme ilmselt lähiaastatel, kuid on väga raske ette ennustada, mida need kinnisvaraturu jaoks toovad,” nentis ta.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.