Riigifirma Elering esitas konkurentsiametile taotluse, milles soovib alates uuest aastast elektri ülekande võrgutasusid tõsta.

Konkurentsiameti kommunikatsioonijuht Maarja Uulits kinnitas, et Elering saatis ametile elektri ülekande võrguteenuse hinnataotluse 15. märtsil, soovides võrguteenuse hinda tõsta keskmiselt 7,9 protsenti. 

Eleringi selgituse kohaselt soovib ettevõte üle minna uuele hinnastuktuurile, mis lisaks elektri edastamise tasule arvestab ka võimsus- ja asukohapõhist tasu. «See vajadus tuleneb energiasüsteemi struktuuri kiirest muutumisest, mille tulemusena kannab ülekandevõrk senise energia transportija asemel suuremat varustuskindluse tagaja rolli,» selgitas ettevõtte kommunikatsioonispetsialist Kätlin Klemmer.

Teenib pöörast kasumit, aga tahab hinda tõsta

Samas on Elering suuruselt teine dividenvimaksja. Tänavu saab riik dividende 11 äriühingult. Kõige suurem kaukatäitja on Riigi Kinnisvara AS, mis maksab riigieelarvesse 34 miljonit eurot, teisel kohal ongi Elering, mis maksab 24 413 000 eurot.

Miks on vaja tõsta pea iga inimest puudutavat võrgutasu, kui firma nii prisket kasumit teenib?

Elering ise taotlust kommenteerida ei soovinud, vaid usaldas selle rahandus- ning majandus- ja taristuministeeriumi hooleks.

„Riigi üldine suund ja eesmärk on osaleda ainult nendes äriühingutes, kus see on vajalik strateegilistel kaalutlustel või avalikust huvist lähtuval eesmärgil, mis tulenevad valdkonna strateegilistest arengukavadest,“ ütles Kristina Haavala, rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna peaspetsialist riigi äriühingute alal. 

Tulu teenimine ettevõtluses osalemise kaudu ei ole riigile iseseisev eesmärk, vaid avalikes huvides tegutsemisega kaasnev lisapõhimõte, kuna äriühingu tegevusvormist tulenevalt peab eesmärk olema ka tulu ja mõistliku kasumi teenimine kaupade müügist või teenuste osutamisest, seletas Haavala. 

Rahandusministeeriumi hinnangul ei käituks riik vastasel korral erainvestori printsiibist lähtuvalt ning konkureerivas või potentsiaalselt erasektori osalusega tegevusvaldkonnas võib riik ilma tootlusootuseta turgu või konkurentsi kahjustada.

„Eleringi hinnametoodika on universaalne kõikidele infrastruktuuriettevõtetele sõltumata nende omandivormist ning metoodika on kehtestanud konkurentsiamet, mis tagab, et hinnad oleks mõistlikud ja ettevõtted ei teeniks ebamõistlikke kasumeid,“ lisas Haavala.

Majandusminister Taavi Aas: äriühing peabki kasumit teenima

Sisuliselt sama ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas. „Riigiettevõte on olemuselt samasugune ettevõte nagu iga teine äriühing,“ ütles minister. „Kui riik oma ettevõtetelt omanikutulu ei võta, tuleb riigieelarvesse leida raha mujalt, näiteks makse tõstes.“ 

Riik on investeerinud Eleringi ehk elektri varustuskindluse tagamisse 390 miljonit eurot ja sellest tulenevalt on ka ootused stabiilsetele dividendidele.

Taavi Aas selgitas ka, miks peab riigi omanduses olev võrguettevõtja kasumiga töötama.
„Kui äriühing poleks kasumlik, siis ta ei saaks laenu,“ tõi Aas lihtsa näite. „Kreeditorid jälgivad teatud suhtarve ning kasumi pideval puudumisel oleks paremal juhul võimalik saada ülimalt ebasoodsatel tingimustel laenu. Ainus tulemus oleks see, et riigile dividendide asemel maksaks Elering sama raha (või ka rohkem) kreeditoridele kõrgema intressina.“

Aas juhtis tähelepanu, et Elering investeerib lähiaastatel igal aastal üle saja miljoni euro. Kui seda pole võimalik laenata turult, siis peab selle raha Eleringile andma riik, mis tähendab, et see tuleks mingi muu eluala arvelt või tuleks tõsta makse.

Oluline on ka õiguslik aspekt. „Äriühingu tegevusloogika põhineb omanikule tema varadel teatud tootluse teenimisel,“ seletas Aas. „Eleringi äri on sada protsenti reguleeritud. Sellepärast ei saa ettevõte teenida mis iganes kasumit, vaid konkurentsiamet on määranud Eleringile aastase kapitali tootluse määra.“

Minister lisas, et Euroopa Liidu konkurentsiõigus tõlgendab riigi omanduses oleva äriühingu poolt alla omahinna teenuse müüki ebaseadusliku riigiabina olukorras, kus riigiabi luba pole taotletud ning seda saadud. Kapitali hind on sealjuures omahinna üks komponentidest. 

„Eestis reguleerib võrgutasusid konkurentsiameti vastav metoodika,“ märkis Aas. „Ka selles on ette nähtud põhjendatud kasumi teenimine investeeritud kapitalilt. Elering esitab võrgutasude taotlused konkurentsiametile täpselt selle metoodika nõuetele vastavalt.“

Ja lõppeks on dividendid kasulikud kogu riigile. „Dividendid lähevad riigieelarvesse, mille mõju tunnevad kõik ühiskonna liikmed,“ selgitas minister Aas riigi toimimispõhimõtteid. „Riigieelarvest makstakse muuhulgas näiteks õpetajatele, meditsiinitöötajatele ja päästetöötajatele palku jne. Kui Elering dividende ei maksaks, siis oleks hiljuti vastu võetud riigieelarve strateegias kärpeülesanne ministeeriumitele olnud sellevõrra suurem.“