Iseäranis on petuskeemide arv tõusnud tehisintellekti arenedes, sest petturid on ületanud ka keelebarjääri – kui veel mõni aasta tagasi oli tegemist probleemiga, mis eesti emakeelega inimesi pigem ei puudutanud, siis nüüd on sellest saanud mure, mis puudutab kõiki Eesti inimesi, sõltumata emakeelest, elukohast või haridustasemest.
Siin on 10 levinumat ohumärki, millest iga inimene peaks teadlik olema
1. Telefonikõne võõralt, kes esitleb end politseiniku või pangatöötajana. Kui keegi esitleb end telefonitsi pangatöötaja või politseinikuna ning küsib pangakaardi andmeid või ligipääsu pangakontole, siis tuleb kõne kohe lõpetada. Tõeline pangatöötaja ega politsei selliseid andmeid telefonitsi kunagi ei küsi.
2. Kahtlased investeerimisvõimalused. Olge valvas, kui leiate ise internetist või keegi võõras pakub meeletult tulusat investeeringut ja suunab teid ehtsa välimusega veebilehele, mis “kinnitab” investeeringu suurt tulusust. Ulmeliselt kõrge tootlusega või riskivabasid investeeringuid ei ole olemas: kui pakkumine tundub liiga hea, et olla tõsi, siis tõenäoliselt see polegi tõsi.
3. Ülemäärane kiirustamine. Kui võõras inimene teile internetis või telefonis rõhutab, et otsustada tuleb viivitamatult ja oodata ei saa, muidu juhtub midagi halba või jääte ilma suurepärasest võimalusest, peaksite olema eriti ettevaatlik.
4. Salajase tegevuse soov. Kui teilt palutakse või nõutakse, et mingit tegevust tuleb varjata, näiteks salaoperatsiooni ettekäändel, siis on tegemist märgiga, et midagi on valesti.
5. Kõned välismaalt. Olge tähelepanelikud, kui teile helistatakse tundmatult või välismaiselt numbrilt. Petturid saavad helistaja numbri ise määrata, selle eesmärk on reeglina oma tegelikku asukohta varjata.
6. Arvutiekraani jagamise soov. Kui keegi võõras palub teil jagada oma arvutiekraani või laadida alla mõni teile tundmatu programm, võib see olla katse saada juurdepääs teie seadmele.
7. Võõrastega tutvumine internetis. Kui internetis soovib teiega tutvuda võõras inimene, kes alustab innukalt suhtlust ja palub mõne aja möödudes rahalist abi, siis võib tegu olla petturiga.
8. Kõnesuunamise kahtlus. Kui teile helistab keegi, kes esitleb end pangatöötaja või politseinikuna, kuid kõne ajal soovitakse see suunata teisele asutusele, on põhjust olla kahtlustav.
9. Kahtlased veebiaadressid. Kui keegi saadab teile lingi kullerfirma, panga, maksu- ja tolliameti vms lehele, kontrollige alati, et veebilehe aadress oleks sama, mis asutusel tegelikult on. Kui see tundub kahtlane või erineb originaalist, on tõenäoliselt tegemist petuskeemiga.
10. Ebatavalised lingid ja dokumendid, konarlik eesti keel. Kui teile saadetakse e-kirju või sõnumeid linkide, sisu või dokumentidega, milles sisalduv info tundub vigane või kahtlane, tuleb olla valvas. Ettevaatlikuks peaksid muutma ka õigekirjavead tekstides.
Mida teha, kui oled petuskeemi ohvriks langenud?
Eesti Pangaliidu nõuniku Enn Riisalu sõnul on oluline kiire reageerimine, sest panga ja politsei kiire teavitamine võimalikust pettusest suurendab oluliselt raha tagasisaamise võimalusi. “Kuna pettuslikud summad kantakse üldjuhul kiiresti edasi välismaistele kontodele ja võetakse välja sularahas või konverteeritakse krüptosse, siis on reageerimiseks ja panga teavitamiseks aega vaid loetud minutid. Kui petised on raha pangakontolt edasi kandnud, võtab pank ühendust saaja pangaga ning palub vahendid külmutada, aga seda saab teha vaid juhul, kui raha ei ole veel sularahas välja võetud või krüptosse kantud,” hoiatas Riisalu.
Iga inimene saab oma digitaalset turvalisust kasvatada, tehes mõistlikke valikuid. Kui kahtlustate, et petturid on püüdnud teid rünnata, teavitage sellest alati politseid numbril 112 ja oma kodupanka.
