Kui täpsustame, kuidas leping välja näeb, ütleb teeneline Ugala ja Rakvere teatri näitleja, et tegelikult on tegu vist töölepinguga. “See on ametlik leping, mille pealt maksan makse ja mis on maksuametis selgelt nähtav,” räägib poliitik.

Tööülesanne on lihtne: olla sisuliselt reklaamnägu, rääkida enda nimel. Saaremäe on tõesti Investoriteliidu liige ning sinna omaenda raha paigutanud.

Investoriteliidu tegevjuht Asso Laido ütleb, et Saaremäe kutsuti reklaami seetõttu, et ta on nende investor. “Küsisime, kas ta saaks öelda paar sõna,” räägib Laido. Kas ja missugune lepinguline suhe neil Saaremäega on, Investoriteliidu tegevjuht avaldada ei soovi, viidates, et see pole avalik info.

Investeerimiskogemust Saaremäel pole

Saaremäe tunnistab ise, et investeerimisspets ta kindlasti pole: Investoriteliit ongi esimene koht, kuhu ta raha pannud on. “Mulle on omal ajal tehtud küll mitmesuguseid pakkumisi, aga selle valdkonna küllaltki suure võhikuna olen hoidnud sellist talupojatarkust ja seda mitte teinud,” ütleb ta.

Miks aga nüüd teisiti? Saaremäe tõi esile, et praegu on hästi päevakorras teema, et inimene peaks hakkama otsustama ise enda tuleviku üle rohkem. “Olen seda teed püüdnud minna. Ma usun, et see ei ole ainus tee, kuhu suunda ma vaatan. Ma ei oska veel ette öelda, mis veel võiks tulla, aga kindlasti tahan proovida seda.”

Miks aga otsus just Investoriteliitu raha panna? “Palju oli sellest enne räägitud ja minu põlvkonna inimeste puhul on see päris populaarne teema – iseenda jaoks midagi teha tulevikuks,” räägib Isamaa saadik otsuse tagamaadest.

“Ma olen kogu aeg olnud teises eluvaldkonnas, teatris, tegelenud muude asjadega. Võiks ju ka proovida midagi, kas see õnnestub või ei õnnestu, kas sellest tuleb suur läbikukkumine või mitte, on veel vara,” kirjeldas ta oma mõtteid. Investoriteliidu liige on ta olnud paar kuud.

Investoriteliidu maine on vastuoluline

Investoriteliit on tegutsenud juba aastaid. Mõni aasta tagasi pälvis ettevõtmine majanduslehtede veergudel küllaltki palju tähelepanu, kuna mitmed investeerimiskogukonna liikmed tegid Investoriteliidu ning sellega seotud ettevõtete pihta teravat kriitikat.

Üks kriitikutest oli endine pokkerimängija, praegune iduinvestor Madis Müür, kes avaldas oma blogis põhjaliku kirjutise sellest, miks ta kunagi Investoriteliidule oma raha poleks nõus andma. Probleeme nägi ta asutajate taustas, selles, et raha paigutatakse projektidesse, mis on seotud Investoriteliidu enda juhtfiguuridega, samuti kritiseeris ta projekti turundust.

Küsisime Müürilt, kas vahepealsete aastatega on asi muutunud ning Investoriteliidu vastu usaldus tekkinud. Lühike vastus – ei. “Nagu ka tol ajal – ma saaks jätkuvalt enne peksa, kui investeeriks Investoriteliidu kaudu. Ja ma pole mingi sadomasomees!” põrutab ta.

Investoriteliit ise on kriitikat ebaõiglaseks pidanud. “Me oleme reaalselt fanaatikud ja ajame Eesti asja,” rääkis firma üks juhtfiguure Swen Uusjärv 2016. aastal Äripäevale.  Kindlalt lükkab Uusjärv samas loos ka tagasi väited, justkui oleks tegu püramiidskeemiga. Samal aastal astus ta Äripäeva raadios Müüriga ka debatti, sellest saab kokkuvõtet lugeda siit.

Saatsime Saaremäele ka mõned lingid artiklitest, mis Investoriteliidu äri kohta teravaid küsimusi küsivad, ning uurisime, kas ta enne investeerimisotsuse langetamist ka kriitikaga tutvus.

“Ma jõudsin just tänu sinu kirjale pilgu peale visata, aga ma ei oska seda kommenteerida. Ma olen suhteliselt uustulnuk selles maailmas ja eks arvamusi ole igasuguseid. Mina ei oska mingisugust põhjapanevat ei negatiivset ega ka positiivset nooti lisada, et ei-ei, see on aegunud, nüüd läheb paremini – või et vastupidi, vist ei lähe üldse,” ütleb Saaremäe.

“Ma võtsin selle info teadmiseks, aga kommenteerida on mul seda päris keeruline, nagu ikka valdkondades, mida ei tunne. Aga ma olen teadlik sellest, et on olnud sellist tagasisidet.”

Saaremäe on pensionireformi hääletoru

Kui Saaremäe oleks jätkuvalt täiskohaga näitleja, ei tekiks mingitki küsimust, kas reklaamis osalemine on õige või mitte – vaba maa. Saaremäe on aga poliitik, kes kuulub erakonda, mis seisab tugevalt teise pensionisamba reformi eest, et inimesed saaksid raha sambast välja võtta ning seda soovi korral ise investeerida.

Veelgi enam, Saaremäe ise on reformi suur eestkõneleja – hääletoru, nagu ta ise ütleb. Kui  televaataja näeb, et reklaamis esineb Isamaa saadik, kes räägib investeerimisvõimalustest — kusjuures sama saadik seisab reformi eest -, siis kas inimesel võib tekkida tunne, et see Isamaa saadik ütleb, et näe, ma peaksin just sinna oma raha panema?

“Kui sa sedapidi ütled, siis muidugi tekib see mulje,” tunnistab Saaremäe. Tema sõnul pole see küll tahtlik. “Isamaa ja Investoriteliit ei ole kuidagi seotud ja need asjad on omavahel täiesti lahus. Seda loomulikult ma ei eita, et mina olen riigikogu liige ja Isamaas minu häälega neid asju on öeldud ja öeldakse edaspidi.”

Küll aga pole see tema sõnul otsene kutse, et võta teisest sambast raha välja ja hakka Investoriteliidu liikmeks. “Pigem on mul kahju sellest, et see mulje jääb, et Isamaa ajab seda rida ja Saaremäe kutsub sinna seal kõrval. See on olnud minu enda jaoks tõsine probleem.”

Saaremäe huvide konfliktist: seda ei ole!

Kuidas on aga huvide konfliktiga – ühest küljest olla riigikogu liige, teisalt aga eraettevõtte palgaline?

“Seda ei ole. Juriidiliselt seda ei ole. Seda ma uurisin esimese asjana välja. Võite võtta säädused ja need rahulikult läbi lugeda. Sellist asja ei ole olemas!” on Saaremäe kindel. “Kui oleks huvide konflikt olemas, siis oleksin ma absoluutselt keeldunud Investoriteliiduga koostööst.”

Poliitik kinnitab, et käis tollesama talle antud lepinguga teadjamate inimeste hulgas oma fraktsioonis ning küsis nõu ka mujalt. “Seal ei ole olemas sellist asja, huvide konflikti. Kui see oleks olnud, siis ma poleks seda reklaami teinud,” kinnitab ta veel.

Aga eetika? Kuidas valija aru saab, kas parajasti esineb tema valitud riigikogu saadik Üllar Saaremäe või Investoriteliidu töötaja Üllar Saaremäe?

“No kui sellised küsimused tekivad, siis tuleb need õigustatult ära küsida. Loomulikult olen ma riigikogu liige praegusel hetkel ja seda ma olengi,” vastab endine näitleja.

Opositsiooniliste sotsiaaldemokraatide saadik, riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Lauri Läänemets Saaremäega siiski ei nõustu. “Riigikogu liikmete osalemine sellistes “pesupulbri” reklaamides devalveerib selle ametikoha tõsiseltvõetavust,” ütleb Läänemets otse.

Enne kui osaleda, tuleks tema arvates kindlasti ka tutvuda ettevõtte enda taustaga, sest parlamendiliikme garantii ei ole niisama juhuslik tööots. “Kui tegemist oleks heategevusliku reklaamiga, oleks osalemine kindlasti mõistetav,” märkis Läänemets samas.

Eriti halva maitse annab sotsiaaldemokraadi sõnul kogu asjale aga see, et Isamaa lammutab pensioni II sammast, mille tulemusena peaks suurenema inimeste hulk, kes on aga reklaamitava ettevõtte teenuste potentsiaalsed kasutajad.

Investor Investoriteliidust: hoidke eemale!

Investor Madis Müür ei hakka Investoriteliidust rääkides sõnu pehmendama. “Eetilisi hinnanguid tänapäeval avalikult anda ei kannata ja ega nende kohta ei tulegi pähe trükkimist ära kannatavaid lauseid. Hoidke eemale – on üks hea lihtne mõte,” ütleb ta.

Müüri sõnul ei tea ta ühtegi kogenud investorit, kes sellele seltskonnale enda raha anda tahab. “Ja see juba ütleb kõik ära,” nendib endine pokkerimängija.

Saaremäe on Müüri hinnangul tõenäoliselt investeerimiskauge inimene, kellel tasub mõne kogenuma inimesega rääkida ja veidi peeglisse vaadata, kas see on ikka tema positsioonile sobiv teguviis.

“Riigikogu liikme palgaga peaks saama ära elada küll, ei pea täiesti valimatult raha vastu võtma. See on ikkagi Eesti inimeste raha, millele siin süütevedelikku tahetakse peale visata. Kurb. Kas selle jaoks pensionisambaid lõhutaksegi, et see raha Investoriteliidu Jaan Tatikatele müramiseks, huugama panemiseks anda? Kas sellist karjuvalt vaeste pensionäride Eestit IRL tahabki?” ütles Müür.

Milles siis probleem on? Müür lõi letti Meravita nime all tegutseva toidulisandite müüja Medical Pharmacy Groupi aruande.

“See on see Meravita, nende kõige parem ettevõte. Nad on üle miljoni sisse tagunud sellesse algajate investorite, vanainimeste, üksikute maainimeste raha ja ikkagi, peale aastaid tegutsemist, on käive töötaja kohta alla 1000 euro kuus!” oli Müür nördinud.

“Üritasid suure käraga seda börsile surada paar aastat tagasi, ikka pole suutnud sellele elavale laibale elu sisse puhuda, käive sama tilluke nagu oli tol ajal. Ja see on nende parim tulemus! Kahju, et Finantsinspektsioon Eestis on nii piiratud teovõimega, siin peaks tõesti nemad või Võsa-pets sekkuma, parema puudumisel võin ka ise sõnad peale lugeda,” lisab Müür veel.