septembrist jõustub lõplikult PSD2 (Payment Service Directive) ehk uus Euroopa liidu makseteenuste direktiiv. Vaatame üle, mis sellest tavatarbija jaoks muutub.
Lühidalt öeldes kaks asja: avatud pangandus ja turvalised internetimaksed. Võtame kõigepealt esimese ette.
Mida tähendab avatud pangandus? Ühe lausega: kliendi nõusolekul saavad pangainfole ligi pääseda ka kolmandatel isikutel, olgu selleks teine pank või mõni muu teenusepakkuja.
Kõik pangakontod ühest kohast
Eestis on avatud panganduse raames esimeseks muudatuseks olnud see, et mitme konto omanikuna saad ühes internetipangas vaadata ka teiste pankade kontojääke. Kuid seegi uuendus on alles lapsekingades: praegu saavad vaid Swedbanki kliendid vaadata Swedbanki internetipangas oma SEB konto jääki.
Swedbanki eraklienditeeninduse juht Kaie Metsla märkis, et sügisel saavad kliendid internetipangas vaadata lisaks teistes pankades olevate kontode jääkidele ka kontode väljavõtteid ning algatada nendelt kontodelt ka makseid.
“See tähendab, et kliendid ei pea enam erinevate pankade keskkondadesse eraldi sisse logima, et oma rahaasjadel silma peal hoida ning lisaks saavad nad Swedbanki kasutajaliidese kaudu teha ka makseid oma kontodelt SEBs, LHVs, Luminoris või mõnes muus pangas,“ kinnitas Metsla.
Teoorias on sama võimalus olemas ka teistes pankades, kuid seda kliendid veel kasutada ei saa.
SEB juhatuse liige ja jaepanganduse juht Ainar Leppäneni sõnul ei saa kahjuks täna SEB internetipangas kuvada teistes pankades asuvaid kliendi kontosid, sest neile teadaolevalt ei ole teised turuosalised tehniliselt töötavat ligipääsu kontodele veel avanud. “Loodan, et lähitulevikus see juhtub, pakkumaks kõikidele klientidele võrdseid võimalusi oma kontoinfo kasutamiseks ja haldamiseks,“ märkis ta.
Sügisel võib seega oodata ka teiste pankade poolt sarnaste lahenduste võimaldamist ja lisaks kontojäägile ka ühes internetipangas teise konto kaudu maksete tegemise võimalust.
Ebamäärane tulevik
Kuid mis avatud pangandusega edasi saab, ei tea täpselt veel keegi. Coop Panga igapäevapanganduse juhi Teet Keremi sõnul on PSD2 mõjuaala suurem, kui ainult avatud pangandus kontoinfo ja makse algatamise võimaldamise kontekstis. “Samas need on hetkel põhifunktsionaalsused, mille kliendi nõusolekul avamistega krediidiasutused tegelevad. Võib eeldada, et esimesed käega katsutavad võimalused kliendile tekivad lahendustes, mis pakuvad erinevates pankades olevate kontode infot koos ühes keskkonnas,” rääkis ta.
“Usume, et esialgu võib tekkida suur valik erinevatest lahendustest ja läheb aega, millal tekib oluline mass kasutajaid ning saab selgemaks, mida kliendid tegelikult soovivad,” ütles Kerem.
Iseenesest on avatud panganduse potentsiaal suur. Teoorias teeks see lihtsamaks igasuguste äppide kasutamise, kust saad oma rahaasjadel silma peal hoida: äpp saab kliendi nõusolekul vajaliku info otse pangast kätte ja enam ei peaks manuaalselt kulutusi sisestama.
Samuti võivad muutused väikelaenuturgu raputada: avatud panganduse abil ei peaks laenu küsimisel enam käsitsi oma kulutuste kohta infot laenuandjale saatma, vaid laenuandja saab selle su nõusolekul otse pangast kätte.
Kuid ülalmainitud muutused on vaid spekulatsioonid ning seda, mis päriselt Eestis reaalsuseks saab, otsustab aeg. Räägime parem teisest PSD2 rakendatud nõudest, milleks on turvalised internetimaksed.
Eesti poed ja pangad juba valmis
Hea uudis on see, et direktiivi poolt kohustuslikuks tehtud turvaliste internetimaksete teenusega on eestlased juba harjunud: internetis makstes peab end läbi internetipanga autentima. Selle on kõik Eesti pangad ja enamik kaupmehi ka välja arendanud.
Märksa suurem mure on aga välismaiste e-poodide vedajatel. Näiteks on nii Soome ja Suurbritannia e-kauplejad väljendanud muret, et nemad ei jõua vajalikku autentimisteenust õigeks ajaks valmis.
SEB Balti kaardi- ja makselahenduste valdkonna digitaalse strateegia juhi Meelis Nurga sõnul on Euroopa turul autentimislahendustega riigiti ja maksekeskkondade vahel kohati üsna suured käärid. “Eestis ollakse harjunud e-kaubanduse ostu tehes tehingut interneripangas kinnitama, siis igal pool see nii ei ole,” rääkis ta. “Kuivõrd sellise muudatuse rakendamine puudutab mitte ainult makseteenuse pakkujate enda lahendusi vaid ka kaupmehi, siis on tegemist aeganõudva uuendusega.”
Nurga sõnul on e-kaupmeeste murede tõttu hetkel tõsisemalt kaalutud ka poodidele ajapikenduse andmist.
Nagu öeldud, siis eestlastele selles vallas suurt šokki enam ei tule. LHV kommunikatsioonijuht Priit Rumi sõnul sõltub direktiivi mõju tarbijale tema ostuharjumustest. “Võimalik, et mõne internetikaupmehe juures tuleb arvestada senisest põhjalikuma tuvastusega,” ütles ta.
