Citadele panga tellitud uuringust selgub, et iga viies täiskasvanud Eesti inimene on kogunud endale ettenägematuteks kuludeks vähemalt viie kuupalga jagu sääste. Samas on suurel osal Eesti inimestest säästupuhvri jääk ohtlikult õhuke.
Norstati poolt läbiviidud uuringust selgub, et koguni 58 protsendil on meelerahufondis vaid ühe kuupalga jagu raha või vähem. Nimelt on säästudeks võtta ühe kuu palk 11 protsendil vastanutest. Vähem kui ühe kuu palk on varutud 14 protsendil ning ootamatuste suhtes sootuks kaitsetud ehk ilma meelerahufondita on 33 protsenti uuringule vastanutest. Kahe kuu raha on säästetud 11 protsendil vastanutest.
Citadele jaepanganduse juhi Marina Hakiaineni sõnul ei hüüa tormituuled alati tulles, mistõttu lisab kindlustunnet teatud säästupuhvri olemasolu. “Meelerahufondi vajadus on individuaalne, kuid rusikareegel on vähemalt kolm kuupalka, mida annab säästlikult elades kuue kuu peale venitada. Eeldusel, et inimese palk on 2000 eurot kuus, kuid igapäevaseid väljaminekuid koomale tõmmates saaks ära elatud 1000 euroga, siis võiks meelerahufondi suurus olla 6000 eurot. Sellisel juhul saab näiteks koondamisteate puhul mõned kuud tööotsingutele keskenduda.”
Majandusekspertide soovitatud meelerahufondi suuruse kriteeriumeid järgib, vaid 20 protsenti uuringule vastanutest. Kolme kuni nelja kuu palk oleks võtta ootamatuste korral 10 protsendil vastanutest, viie kuni kuue kuu on meelerahufondis 6 protsendil vastanutest ning enam kui kuue kuu raha on varutud 14 protsendil vastanutest.
Uuringust selgub, et kõige haavatavamad on põhiharidusega inimesed, kellest 58 protsendil puudub igasugune meelerahufond. Viie või enama lapsega peredes puudub 42 protsendil vastanutest kõrvale pandud raha ning ka pooltel lihttöölistest puuduvad igasugused säästud.
Kõige suurema säästupuhvriga olid kõrgharitud vastanud, kellest kuue kuue kuu palk või rohkem oli kogutud 24 protsendil. Juhti-, iseendale tööandjana- ja tippspetsialistina tegutsevatel inimestel oli enam kui kuue kuu meelerahu fond ligi 20 protsendil vastanutest.
Kõigi vanusegruppide kõige populaarsem vastus oli rahalise turvapadja puudumine. Mediaanis on vanusegrupis 18-29 säästupuhvri suurus vähem kui üks kuupalk, vanuserühmas 30-39 üks kuupalk, 40-49 vähem kui üks kuupalk, 50-59 vähem kui üks kuupalk ja 60-74 kahe kuupalga suurune summa.
Citadele panga tellitud uuringu viis kolmes Balti riigis läbi uuringufirma Norstat, kes küsitles ajavahemikul 11. september kuni 21. september kokku 1001 inimest.
