Finantstervise indeksi kohaselt on Eesti elanikel probleeme nii lühi- kui ka pikaajaliste säästude kogumisega ning mure tuleviku ja ootamatute väljaminekute osas on väga levinud.

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse koostatud uuringu kohaselt on Eesti elanike finantstervis pingeline, mis tähendab, et inimesed tulevad küll toime oma igapäevaste rahaasjadega, kuid nad ei tunne end turvaliselt ja kindlalt nii tuleviku kui ka võimalike ootamatuste suhtes.

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juhi Kati Voometsa sõnul on hea finantstervise oluline komponent säästude olemasolu. “Ilma puhvrita ja palgapäevast palgapäevani elamine on äärmiselt stressirikas, mida näitab ka uuringu küsimus, mis tunnet tekitab oma rahaasjadele mõtlemine,” sõnas ta.

Lausa 35% Eesti elanike vastuseks oli „muret”. Näiteks Rootsis vastasid pooled elanikest samale küsimusele, et tunnevad enesekindlust.

Ootamatud kulud jätavad hätta

Levinud raha säästmise eesmärk on meelerahufondi kogumine, mis aitab katta ootamatud väljaminekud, näiteks kodumasinate või auto remondiga seotud kulud. Uuringust selgus, et ootamatute kuludega suudaks toime tulla 29% ning hätta jääks lausa 37% elanikest.

„Soovitan omada säästupuhvrit, mis kataks ära leibkonna vajadused vähemalt kolmeks kuuks. Selline tagavara tekitab kindlust ettenägematuteks olukordadeks, näiteks töö kaotuseks,” ütles Voomets.

Uuringu kohaselt on kolme kuu sissetulekute suurune puhver varutud 29%-l Eesti elanikest. „Muret tekitab, et ligi veerandil Eesti elanikest puudub säästupuhver täielikult,” lisas Voomets.

Pikaajaliste säästude osas on inimesed veelgi ebakindlamad – 42% Eesti elanikest pole kindlad, et pärast pensionile jäämist piisab neil leibkonna säästudest, et jätkata soovitud elustandardiga.

Säästuteekond algab oma rahaasjade planeerimisest ja igakuise eelarve koostamisest, kuid kahetsusväärselt planeerivad oma rahaasju vaid 44% Eesti elanikest. Kõige rohkem analüüsivad väljaminekuid 30-39-aastased Eesti elanikud ja pensionärid. Üldse ei planeeri oma rahaasju 7% elanikest.

„Eelarve planeerimine on esimene samm rahaasjade kontrolli alla saamiseks. See võib alguses tunduda keeruline, eriti kui tundub, et kogu sissetulek kulub nagunii ära,” ütles Voomets.