Tööjõurendi ettevõtte Finesta tegevjuhi Heikki Mäki sõnul teine kvartal tööjõuturule uusi pöördeid ei toonud – tööandjad tõstavad töötajate saamiseks ja hoidmiseks endiselt palka, kuid ei pruugi väga kaua enam olla võimelised palgatõuse hindadesse suunama.
Paljudes sektorites valtseb endiselt tööjõupuudus, mida pole leevendanud ka Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenikud, teatas Finesta.
“Kõik põgenikud pole aga Eestis tööjõuturule jõudnud ja põhjused selleks on erinevad. Takistuseks võib saada keelebarjäär, töökoha kaugus elukohast, mis on tõsine probleem kui puudub hea ühistranspordiühendus ja võimalus oma autot kasutada. Et Eestisse saabujate hulgas on palju väikeste lastega naisi, kelle mehed jäid sõtta, siis on vaja lasteaiakohti – ei saa ju tööle asuda, kui pole järeltulijat kellegi hooleks jätta,” kommenteeris Mäki pressiteates.
Tema sõnul on tekkinud ka ekslik arvamus nagu oleks kõik sõja jalust siia tulnud inimesed valmis vastu võtma ükskõik millist tööd, ükskõik kui madala palga eest. “Võimalusel otsivad nad erialast tööd. Ei saa ju eeldada, et kõik siia saabuvad sõjapõgenikud on valmis minema sinna, kus meil kõige suurem tööjõupuudus – näiteks toitlustusse või tööstusesse. Nii et ka nüüd, kus sõda Ukrainas on kestnud juba viis kuud, ei saa me väita, et massilised põgenikehordid on jätnud meie oma inimesed tööta,” lisas Finesta juht.
Ettevõtetel on keeruline ressursse juurde leida
Tööjõuturgu ja majandusolukorda hinnates leiab Mäki, et prognoose teha on väga keeruline, hetkel pole võrreldes viimaste aastatega kardinaalseid muutusi tulnud. “Tööstuses on endiselt samad mured – tarneahela probleem, toorainete hinnatõus, mis liigub paralleelselt üleüldise hinnakasvuga ja tööjõupuudus,” loetles ta.
“Viimane paneb ettevõtja palgatõusu surve alla, mida võib igati mõista – inimesed on mures inflatsiooni pärast ja kardavad eelseisvat talve. Kuid tööandjal pole lihtsalt võimalik pikalt järele anda, seda enam, et erinevad kriisid on kestnud nüüd juba mitu aastat. Kui ettevõte ei suuda hinnatõusu enda hindadesse panna, siis seisavad ees koondamised, restruktureerimised, ka pankrotid. Ükski ettevõte ei saa jääda kahjumiga toimima,” nentis Mäki.
Seega ei saa tema vaates sellise tempoga hinna- ja palgakasv kaua jätkuda, kuid mis ja millal täpselt juhtuma hakkab, on keeruline ette ennustada. “Nagu me nägime, siis koroonakriis ei viinud majandust langusesse, nüüd käib Ukraina sõda, mille lõplikku mõju me veel ei tea. Aga kõige raskemaks teeb prognoosimise asjaolu, et sellist olukorda, kus mitu suurt erinevat kriisi oleks korraga käes, pole meil varem olnud. Vanad trendid ei pruugi siin üks ühele kehtida,” tõdes ta.
