SEBi kevadel korraldatud uuringust selgus, et 41% Eesti 18-29- aastastest noortest arvab, et nende teadmiste ja oskuste juures võiksid nad igakuiselt teenida üle 1500 euro. Üle 1200 euro teenib praegu 40% uuringus osalenud noorest, samal ajal kui 15% puudub sissetulek.
Üle poole (65%) uuringus osalenud noortest käivad tööl ning neist 18% teevad seda õpingute kõrvalt. Ainult töötamisega on hõivatud eelkõige 25-29-aastased noored, kuid ka 20-24-aastaste ja 18-19-aastaste seas oli tööl käivate noorte osakaal üsna suur (vastavalt 30% ja 16%).
SEB eraklientide segmendi projektijuht Victoria Tkatš kommenteeris, et hinnatõus ja kõrge inflatsioon on kahtlemata mõjutanud ka noori. „Näeme, et sarnaselt varasematele aastatele käib ligi viiendik noortest endiselt õpingute kõrvalt tööl, et igapäevaste kulutustega paremini toime tulla,“ ütles Tkatš. Töötuid noori, kes ei käi tööl ega ka koolis, on 18-29-aastaste noorte seas vaid 7%.
Uuringus osalenud noortest 40% märkisid, et nende igakuine netosissetulek on üle 1200 euro kuus. 20-24-aastastest teenib üle 1200 euro kuus 24% ja 25-29-aastastest 58% ning 18-19-aastastest vaid 2%.
„Ära tasub märkida, et üle 1200 euro teenivate vastajate hulgas oli mehi märkimisväärselt rohkem. Kui uuringus osalenud meestest koguni 50% teenib igakuiselt rohkem kui 1200 eurost netopalka, siis sellist summat teenivaid naisi oli uuringus osalejate seas 32%,“ nentis Tkatš lisades, et kuigi viimaste aastate jooksul on Eestis palgalõhe pisut vähenenud, on meeste ja naiste võrdse palgani veel pikk maa käia.
Uuringu põhjal on 801-1200 euro suurune igakuine sissetulek 16% Eestis elavatel 18-29-aastastel noortel. 501-800 eurot teenib igakuiselt 13% noortest, sellist palka teenib 18-19-aastastest 20%, 20-24-aastastest 15% ja 25-29-aastastest 10%. Kuni 500 euro suurune sissetulek on 18-19-aastastest noortest 33%-l, 20-24-aastastest noortest 27%-l ja 25-29-aastastest noortest 6%-l.
„Arvestada tuleb, et ligi viiendik uuringus osalenud noortest on hõivatud ainult õppimisega (18%) ja teist sama palju käisid tööl õpingute kõrvalt (18%). Seetõttu on selles vanuses, eelkõige 18-24-aastaste seas igakuine sissetulek ka väiksem,“ selgitas Tkatš.
41% noortest leiab, et nende teadmiste ja oskuste juures võiks nende igakuine netosissetulek olla üle 1500 euro kuus. „Noorte palgaootus jääb üsna samasse suurusjärku Eesti keskmise palgaga. 2023. aasta esimese kvartali brutopalk oli statistikaameti andmetel 1741 eurot, mis tähendab, et keskmine netopalk jääb ligi 1400 euro juurde. Noorte palgaootust on kindlasti mõjutanud viimase aja kiire hinnatõus,” tõdes Tkatš. Ta lisas, et viimase aja trendid näitavad, et lisaks väärilisele palgale hindavad noored töökoha valikul kõrgelt paindlikke töötamisvõimalusi, kaasaegset ja motiveerivat keskkonda ning võimalust pidevalt õppida ja areneda.
Tkatš tõi välja, et ka palgaootuse puhul paistis silma, et noormeestel on palgaootused suuremad kui neidudel. Noormeestest pidasid enam kui 1500 euro suurust kuupalka õiglaseks 51%, naistest 34%. Samasugune vahe joonistus välja meeste ja naiste palgaootuses viie aasta pärast. “Ka siin olid meessoost vastajad suurema enesekindlusega – üle 2500 euro suurust kuupalka ootab viie aasta pärast 41% meestest ja 33% naistest,” ütles Tkatš.
Kokkuvõtvalt ootab 36% uuringus osalenud noortest, et nende igakuine netosissetulek on viie aasta pärast üle 2500 euro kuus. 24% noortest leiab, et sissetulek võiks olla vahemikus 2001-2500 ning 26% arvates võiks see olla 1501-2000 eurot kuus. “Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi võib Eesti keskmine brutopalk ületada 2000 euro piiri juba aastaks 2025. Seega tundub noorte palgaootus üsna reaalne,” kommenteeris Tkatš.
