Elektrilevi teavitas 25. augustil, et tõstab 1. detsembrist elektri võrguteenuse hinda kaks protsenti, kuna kaoelektri ostmisega kaasnevad kõrged kulud. Kas see on üldse õiglane, et tarbija peab kaoelektri või investeerimise kulud ise kinni maksma?

Elektrivõrk ei toimi ilma pideva vooluta, mistõttu võrgu toimimise kulu on koos elektrihindadega kerkinud Elektrilevi sõnul ligi 2,5 korda. Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm tõi võlja, et võrgutasu tõus on hädavajalik, et hooldada ja arendada võrku ning tagada kaoelektri ostukuludeks vajalikud vahendid.

Mis on võrguteenus ja miks me seda maksame?

Elektrilevi võrguteenuse tootejuht Tõnu Roosvee selgitab, et võrguteenus on elektrienergia transportimise teenus elektrienergia tootja juurest igasse kohta, kus elektrit kasutatakse. Teenuse hind katab kulud, mis on vajalikud elektrivõrgu ülalpidamiseks ja uuendamiseks. Sinna alla kuuluvad näiteks arvestite hooldus, elektriliinide ja alajaamade hooldus, elektrivõrgu juhtimiseks vajalike infosüsteemide olemasolu jne.

Roosvee selgitab, et võrguteenuse kulud saab suures plaanis jaotada viieks:

• sisseosteva ülekandeteenuse kulu – Eleringi võrguteenus; Elektrilevi tarbib ka ise võrguteenust ühenduspunktides ülekandevõrguga, makstes selle eest võrgutasu Eleringile. Elering on Eestis ülekande võrku omav võrguettevõtja, kes tagab elektri ülekandmise suuremate alajaamadesse kõrgepingel üle Eesti ja omab riikidevahelisi ühendusi. Ülekandeteenuse kulu moodustab Elektrilevi võrgutasust ligi kolmandiku;
• investeeringud – järjepideva teenuse pakkujana kavandame võrgu arengut mitmekümneks aastaks ja teeme elektrivarustuse järjepidevuse tagamiseks regulaarselt investeeringuid võrgu uuendamiseks.
• võrguettevõtja tegevuskulud – siia kuuluvad nt igapäevased tegevused elektrivõrgu hooldamiseks, remondiks, juhtimiseks, rikete ennetamiseks ja likvideerimiseks, mõõtesüsteemide töös hoidmine, mõõteandmete kogumine ja töötlemine, IT, tööjõukulud
• tootlus – võrguettevõtjale regulatsiooniga lubatud kasum, mille omanik võib investeeritud kapitalilt teenida.
• võrgukadu – elektrivõrgu toimimise tagamiseks ja võrgus kasutatav elektrienergia ostukulu. Elektrilevi on üks suuremaid elektritarbijaid Eestis ja vajab elektrienergiat võrgus ülekandmisel tekkiva füüsikaliselt kaduva elektrienergia katteks ning elektrivõrgu toimimise tagamiseks.

Kui seda proovida lihtsustada inimese igapäeva maailma, siis võib paraleeli tuua restoranist toidu tellimisega. Meie tahame tervet praadi, kuid restoranil läheb prae valmistamiseks vaja inimesi, toorainet, toimivat kööki ja vahendeid. Sellest sõltubki lõplik prae hind.

Erinevus restoraniga on aga see, et elektriteenus on eluliselt tähtis teenus, mille tagamine inimestele on hädavajalik. Restoranis söömine aga pole ja veel enam on võimalik inimesel endal valida millises kohas ja millise hinnaga endale toidukorra lubab.

Miks võrguteenuse hinda tarbijale tõstetakse?

Roosvee sõnul on võrgukao sisseostu kulude osas on toimunud väga suured muutused, mis kõige enam määrasid võrguteenuse hinna tõstmise vajalikkuse. Võrgutasudele on riiklikult kehtestatud metoodika, mille kohaselt arvestatakse võrgutasudesse eelneva 12 kuu keskmine elektrihind.

“Kui võrgukao kogus on aastate lõikes olnud stabiilne, olles vahemikus 284 kuni 300 GWh aastas, siis elektrihind on kasvanud seniselt 42 €/MWh mitmeid kordi kõrgemaks. Alates 1. detsembrist jõustuvate võrgutasudega on võrgutasude arvutamise metoodikast tulenevalt arvestatud elektrihinnaks ligi 145 €/MWh,” selgitab Roosvee.

Võrgukao elektrikulu osakaal võrgutasus kasvab 2021.a. kuuelt protsendilt alates detsembrist jõustuvates võrgutasudes 16 protsendile.

Elektrikadu tekib olukorras, kus elektrivõrgu varustuskindluse tagamiseks ostetakse elektrit, kuid mis füüsikaliselt läheb kaduma. Selleks, et võrgukadu oleks võimalikult väike, peab tegema investeeringuid parematesse liinidesse ja süsteemidesse, et võrk toimiks tõrgeteta.

Ka mikrotootjad tahavad üha enam võrku pääseda

Kui kaoelektri hinnatõusu osas on vähe vaidlemisruumi, sest elektri hinnatõus on olnud tõesti suur, siis küsimust tekitab Elektrilevi juhatuse liikme Mihkel Härmi öeldu. Nimelt ta tõi võrgutasude tõstmise pressiteates välja, et võrku tehtavad investeeringud on suuremad, kui võrgutasudest saadavad tulud.

„Praeguses olukorras ületavad meie poolt tehtavad investeeringud võrku võrgutasudest saadavat tulu, mis ei ole jätkusuutlik. Oleme võrku liitnud rekordarv mikrotootjaid, aga soovijate arv ületab endiselt võrgu võimekuse piire,“ sõnas Härm pressiteates.

Kui investeeringud, mida võrguteenuse hinda arvestatakse on seotud järjepideva teenuse pakkumiseks ja võrgu arendamiseks, siis kas kodutarbija peaks kinni maksma investeeringud, mida tehakse mikrotootjate võrku kaasamiseks? Ilmselt on ka mikrotootmise trend vaid alles hoogu kogumas, kuna elektrihindade ralli alles käib.

Probleem on ilmselt selles, et võrguteenuse tasu ei eristata kodutarbijat äritarbijast või mikrotootjast. Kaoelektri kulu võrgu toimimise tagamiseks puudutab kõiki tarbijaid, kuid võrgu laiendamise investeeringud oleks justkui rohkem väikeste elektritootjate huvides, et neid paremini kaasata.

Roosvee kommenteeris Geeinusele, et võrguettevõtja tegevusraamistik näeb selline välja, et järjepidevalt oleks kaetud tegevuskulud, muuhulgas ka investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks. “Järjepidevad investeeringud võrgu uuendamiseks tagavad varustuskindluse ja parema võrguteenuse kvaliteedi pikaajaliselt.”

Mikrotootjate liitmiseks ei piisa Roosvee sõnul ka vaid liituja tarbeks vajamineva võrgu uuendamisest, vaid uuendamist vajab ka see võrguosa, mille kaudu osutatakse võrguteenust olemasolevatele tarbijatele. “Selline kaasnev investeering on võrguettevõtja arenduskohtus ja selleks kasutatavad vahendid kaastakse võrgutasudest,” selgitab Roosvee.

Senikaua kuni võrguteenuse hinnastamine käib kõigile ühelaadselt, ei ole ka võimalik eristada teenuse kasutajate vajadustest sõltuvaid investeeringuid või kulusid. Kui võrgu arendamine ja teenuse hinnatõus tooks kaasa tulevikus tavatarbijale madalamad kulud, siis mõneti võiks mõista täna suuremaid kulutusi, et kunagi odavamat hinda saada. Aga kas see on ka garanteeritud ja miks ei hinnastata tarbijaid erineva võrgutasuga vastavalt nende võrgukasutusele, pole päris selge.