Eelmisel aastal saadeti kiiruskaamerate poolt fikseeritud rikkumiste põhjal välja 119 000 trahviteadet. Sellega tegelevas politsei- ja piirivalveameti (PPA) liiklusmenetlusteenistuses töötab 12 inimest.
Kokku said nad 2017. aastal palka 197 523 eurot. See teeb ühe trahvi käitlemise hinnaks 1,7 eurot.
Kuidas trahvid tekivad?
Kui kiiruskaamera teeb sinust klõpsu, siis saadab ta foto sõidukist ja juhist ning andmed rikkumise aja, koha ja kiiruse kohta politsei menetluskeskusse. Seal tuvastab programm liiklusregistrist vastutava isiku ja teeb läbi rahvastikuregistri kindlaks elukoha.
Siis aga masina pädevus lõpeb ja tööle asub inimene. Küsimus pole selles, et trahvid oleks vaja ümbrikusse toppida.
PPA pressiesindaja Kristjan Lukk kinnitab, et juriidilistele isikutele saadetakse trahviteated peaaegu sajaprotsendiliselt elektrooniliselt ja samamoodi ka füüsilistele isikutele, kelle meiliaadressid on riigil tõepoolest olemas.
Süüteo otsuse peab tegema inimene
Asi on selles, et kiirust ületades paned sa toime süüteo, süüteomenetluses aga peab otsuse tegema inimene.
Selgitab siseministeeriumi õigusnõunik Henry Timberg: “Tuleb rõhutada, et menetluskeskuse menetlejad ei dubleeri masinate tööd. Kaamera fikseerib rikkumise, kuid trahviotsuse vormistamine on siiski süüteomenetlus ja menetlusotsuse saab teha menetleja.”
Kas see jääbki nii? Ministeerium seisukohta ei võta
Küsisin siseministeeriumilt, kas on uuritud võimalusi kehtivat korda muuta, või kas nad seda üldse vajalikuks peavad.
Kas peabki olema nii, et isegi kolmeeurose trahvi saatmiseks tehakse 1,7 euro eest tööd, või saaks asja kuidagi diferentseerida?
Ministeerium jääb vastuses napisõnaliseks ja ütleb, et hetkel kehtiv süsteem on selline, et otsuseid teeva ametnikud. “Kehtiva süüteomenetluse süsteemi muutmist ei ole planeeritud,” lisab ministeeriumi kommunikatsiooninõunik Olja Kivistik.
