Kui kiiruskaamera teeb sinust klõpsu, siis saadab ta foto sõidukist ja juhist ning andmed rikkumise aja, koha ja kiiruse kohta politsei menetluskeskusse. Seal tuvastab programm liiklusregistrist vastutava isiku ja teeb läbi rahvastikuregistri kindlaks elukoha.

Siis aga masina pädevus lõpeb ja tööle asub inimene. Küsimus pole selles, et trahvid oleks vaja ümbrikusse toppida.

PPA pressiesindaja Kristjan Lukk kinnitab, et juriidilistele isikutele saadetakse trahviteated peaaegu sajaprotsendiliselt elektrooniliselt ja samamoodi ka füüsilistele isikutele, kelle meiliaadressid on riigil tõepoolest olemas.

Süüteo otsuse peab tegema inimene

Asi on selles, et kiirust ületades paned sa toime süüteo, süüteomenetluses aga peab otsuse tegema inimene.

Selgitab siseministeeriumi õigusnõunik Henry Timberg: “Tuleb rõhutada, et menetluskeskuse menetlejad ei dubleeri masinate tööd. Kaamera fikseerib rikkumise, kuid trahviotsuse vormistamine on siiski süüteomenetlus ja menetlusotsuse saab teha menetleja.”

Kas see jääbki nii? Ministeerium seisukohta ei võta

Küsisin siseministeeriumilt, kas on uuritud võimalusi kehtivat korda muuta, või kas nad seda üldse vajalikuks peavad.

Kas peabki olema nii, et isegi kolmeeurose trahvi saatmiseks tehakse 1,7 euro eest tööd, või saaks asja kuidagi diferentseerida?

Ministeerium jääb vastuses napisõnaliseks ja ütleb, et hetkel kehtiv süsteem on selline, et otsuseid teeva ametnikud. “Kehtiva süüteomenetluse süsteemi muutmist ei ole planeeritud,” lisab ministeeriumi kommunikatsiooninõunik Olja Kivistik.