Luminori tellitud uuringust selgus, et ligi pooltel Eesti elanikel on esinenud raskusi turul, laadal või mõnel festivalil pangakaardiga maksmisel. Veerand elanikest on olnud olukorras, kus kaardiga maksmine pole osutunud võimalikuks näiteks ilusalongis või juuksuris.
Balti riikide võrdluses on kaardimaksed kõige enam levinud just Eestis, kus neid eelistab igapäevaselt 88 protsenti elanikest. Vaid iga kümnes Eesti inimene eelistab jätkuvalt arveldada sularahas. Lätis eelistab kaardimakseid peamise makseviisina 81 protsenti ning Leedus 82 protsenti elanikest.
Tänavu teises kvartalis tehti Eesti Panga statistika kohaselt Eesti müügikohtades 1,8 miljardi euro väärtuses kaarditehinguid. „Kaarditehingute arvu kasv müügikohtades jätkub vaikselt. Tavainimese vaates on see ka kõige turvalisem ja mugavam makseviis,“ ütles Luminori jaepanganduse toodete juht Grigori Ilkevits.
Uuringu kohaselt on kaardimakse võimaluse puudumisel ligi kolmandik inimesi nii Eestis, Lätis kui ka Leedus olnud pettunud ning pidanud soovitud kauba ostmata jätma. Iga viies sellises olukorras olnud Eesti inimene on pärast negatiivset kogemust sama müügikohta või teenusepakkujat hiljem vältinud. Vaid iga kümnes naases pärast automaadist raha väljavõtmist samasse kohta kauba või teenuse eest maksma.
Luminori uuringu kohaselt on Eesti inimestel igapäevaselt sularaha kaasas pigem vähe ning 14 protsenti vastanutest ei oma seda üldse. Enam kui sada eurot on rahakotis vaid 6 protsenti vastanutest. Tavapäraselt jäävad kaasas kantavad summad palju väiksemaks: vähem kui kümme eurot on igapäevaselt kaasas 13 protsenti ja kümme kuni kakskümmend eurot 23 protsenti Eesti inimestest.
„Andmed kinnitavad, et kui kaardiga maksta ei saa, jääb sageli kaup katki, sest ostude sooritamiseks piisaval hulgal sularaha pole paljudel lihtsalt igapäevaselt kaasas,“ lisas Ilkevits.
Uuringufirma Norstat viis Luminori tellimusel uuringu läbi tänavu septembris. Küsitlusele vastas igas Balti riigis tuhat inimest vanuses 18–74 eluaastat.
