27. oktoobril ostis 60-aastane mees ettevõtte nimele sõiduauto Toyota ning tasus ettemaksuarve Revolut Bank UAB arvele. Külla aga olid keset ostuprotsessi sekkunud kelmid, kes esinesid müüja nime all ning tekitasid ohvrile ligemale 32 000 eurot varalist kahju.
1. novembril alustas politsei kriminaalmenetlust, kui 27. oktoobril ettevõtte nimele sõiduauto Toyota ostnud 60-aastane mees tasus ettemaksuarve Revolut Bank UAB arvele, kuid 31. oktoobril selgus, et ülekanne ei ole läinud autot müünud ettevõtte arvele. Ettemaksu arvel olev arveldusarve number ei vastanud autot müünud ettevõtte arvenumbrile. Tekitatud varaline kahju on ligemale 32 000 eurot.
Pärnu politseijaoskonna uurija Raili Tomson selgitab, et tegelikkuses müüdi reaalset autot: “Ostja suhtles kõigepealt kirja teel autot müüva Eesti ettevõttega ja tegemist oli tavalise automüügiprotsessiga. Ühel hetkel hakkas autot müüva ettevõtte nimel eeldatavasti esinema kelm.”
Käimasolevasse müügiprotsessi sekkutakse libaandmetega
Tomson selgitas, et sedasorti kelmustele on iseloomulik libaandmetega sekkumine müügiprotsessi või kirjavahetusse: “Kelmid kasutavad ehtsale e-posti aadressile sarnanevat meiliaadressi, mitõttu tuleb olla eriti tähelepanelik e-kirja adressaad suhtes ja veenduda, et see vastab ettevõtte kodulehel olevale aadressile.”
Kuigi keset täiesti asuat müügiprotsessi ei oskaks ehk oodata kelmi sekkumist, on tundemärke, mis neid välja annab. Tomson toob välja, et erinevus ehtsa ja liba-aadressi nimes võib olla väga väike, aga see on kindlasti olemas: “Näiteks kui enamasti on ametlikud e-postiaadressid kujul eesnimi.perekonnanimi@asutus.ee, siis liba-aadressidel võib inimese ees- ja perekonnanimele olla lisatud mõni number, kirjavahemärk vms. Näiteks:eesnimi_.perekonnanimi1@asutus.ee.”
Tuleb välja, et sellised skeemid on isegi päris sagedased, kus ehtsale e-posti aadressile sarnanevat e-posti aadressi kasutatakse. Tomsoni sõnul ongi tihti mureks see, et kui teise poole e-posti aadress keset müügi- või ostu protsessi vahetub, ei pruugi inimene seda tähele panna ja selle peale kelmid mängivadki.
“Ohumärgiks on kindlasti ka see, kui Eesti ettevõte palub ostu või teenuse eest teha ülekande välismaa pangakontole. Välisriiki üle kantud raha liigub üldjuhul kiiresti edasi kolmandatesse riikidesse ning selle liikumist jälitada või raha tagasi saada, on väga keeruline,” selgitab Tomson ja lisab, et arveldusarve numbrit võiks enne ülekande tegemist üle küsida otse ettevõttest.
Küll aga on õhkõrn lootus siiski tehingut takistada, kui kahtlus tekib. “Kui ülekanne on juba tehtud, ent on põhjust arvata, et see ei läinud õigele adressaadile, siis tuleb esimese asjana teavitada oma panka. Mida rutem seda teha, seda rohkem on lootust, et pank saab tehingu tühistada või raha tagasi kutsuda,” ütleb Tomson.
