Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja toob välja, et kui näiliselt selgitab Eesti elektri kiiret hinnatõusu elektri samaaegne kallinemine Nord Pooli elektribörsil, siis võrreldes Eesti tarbijatele müüdud elektri hinna ajaloolist seost Nord Pooli hindadega, on elektri kallinemine seletamatult suur.
“Analüüsi tulemusel selgus, et kui varasemalt oli elektribörsi Nord Pool hinna ja tarbijahinnaindeksis kajastuva tarbijatele müüdud elektrihinna vahel väga tugev seos, siis alates mullu septembrist on nende kahe näitaja vahel terav vastuolu; näiteks eelmise aasta septembrist kuni selle aasta juunini kasvas Nord Pooli Eesti piirkonna hind 42 protsenti, tarbijahinnaindeksi (THI) põhjal tõusis elektri hind tarbijatele sellest aga märksa enam: 69,8 protsenti”, kirjutab Oja keskpanga blogis.
Hinnatõusu leevendusmeetmed kahandasid tema sõnul küll elektrihinda, kuid paistab, et nende lõpuga kaasnes tarbijahinnastatistikas suurem hinnatõus kui oli samade meetmete esialgne leevendav efekt.
Kui tarbijahinnaindeksi elektrikomponent oleks kooskõlas viimastel aastatel kehtinud seosega, oleks Oja hinnangul Eesti tarbijahindade hinnatõus olnud aprillist juunini sõltuvalt kuust 2,6 kuni 3,1 protsendipunkti madalam.
“See tähendab, et Eesti viimase perioodi väga kiiret hinnatõusu ei saa kindlasti panna siin vaadeldud teguri “süüks”. Samas on selle teguri võimalik ligi 3 protsendipunktine kogumõju piisavalt suur, et moonutada märkimisväärselt rahvamajanduse statistikat ning reaalseid kasvumäärasid, mis ongi Eesti arengutaset arvestades harilikult sarnases suurusjärgus. Tarbijahinnaindeksis kajastatav elektrihind peaks olema kooskõlas tegelike hindadega, mida tarbijad maksavad, kuid praegu näib, et see nii ei ole,” tõdes Oja ning toonitas, et elektri inflatsiooni võimalik ülehindamine vajaks suuremat tähelepanu.
