Paljud noored saavad oma esimesed ristsed tööturul kätte just suvel. Suve lõpus kontol tavatult suuremat summat nähes võib tekkida aga küsimus, mida teenitud rahaga peale hakata. Üks targemaid otsuseid on alustada sel juhul säästmise ja investeerimisega.
Kuigi investeerimine ei pruugi tööturul esimesi samme astuva noore jaoks kõlada kõige atraktiivsema lahendusena, on see tuleviku mõttes siiski üks kasulikumaid ja enim kindlustunnet pakkuvaid otsuseid. Selleks, et jõuda investeerimise ja selle kaudu vara suurendamise juurde, tuleb alustada säästmisest ja säästmisharjumuse tekitamisest, kõlab soovitus Luminori privaatpanganduse varahaldurilt Kalle Koselt.
Enne suurte püsikulude tekkimist lihtsam alustada
Kui investeerimine tundub inimestele tihtilugu keeruline tegevus, siis säästmine seevastu kõlab lihtsama ja iseenesest arusaadavana. Siiski on vaja säästmisest tekitada teadlik ja järjepidev harjumus, et see pikemas plaanis kasu tooks. „Kui vanemad on ise harjunud regulaarselt sääste koguma, on kergem ka last säästmise poole suunata,” toob Kose välja, mis tuleb noore säästmisharjumuse kujundamisele kasuks. Ta selgitab, et vanemate endi kogutud rahasumma ning sellega täidetud unistused annavad hea võimaluse noorele pilt silme ette kuvada, milliseid võimalusi säästmine tulevikus pakub.
Siiski ei ole investeerimisega alustamiseks vaja ilmtingimata vanemate eeskuju. Samuti pole tähtis suure hulga raha olemasolu. „Investeerimise eelduseks ei ole mitte suur summa pangakontol, vaid välja kujunenud rutiin osa teenitud rahast kõrvale panna,” kummutab ta levinud müüdi. Noorena teenitud esimesed palgarahad on seejuures ideaalne koht, mil säästmist alustada. „Kuna noortel ei ole veel reeglina suuri finantskohustusi, on tark alustada säästmisega kohe, et tekitada harjumus, millest hiljem ka kulutuste suurenedes kinni pidada,” lisab Kose.
Esimene tehing ei nõua palju teadmisi
Säästmisega samaaegselt tasub alustada ka investeerimisega, et saada osa liitintressi võlust. Vaatame näidet: kui hoida lihtsalt raha säästukontol ning lisada sinna iga kuu 50 eurot, koguneb 20 aastaga kokku 12 000 eurot. Kui see 50 eurot iga kuu suunata aga investeeringutesse ning võtta keskmiseks aastatootluseks keskpärane 6%, on 20 aasta pärast summa liitintressi abil peaaegu kahekordistunud 23 217 euroks. Pikema investeerimisperioodi või suurema igakuise investeerimissumma puhul on võimalik teenitavat tulu veelgi suurendada. „Mitte ilma asjata ei mõisteta liitintressi finantsmaailmas kui tasuta lõunat,” toob Kose välja levinud võrdluse.
Selle osas, kuhu investeerida, ei saa Kose puhul anda ajas muutumatut ja täpset nõu, sest olukord majanduses ja aktsiaturgudel on muutuv. Aktsiaturud üleüldiselt on aga ajalooliselt liikunud tõusvas joones. See tähendab seda, et hästi hajutatud portfelli puhul pole suurt vahet, kas alustada investeerimisega n-ö kuumal perioodil, kui kõik hinnad tõusevad, või hoopiski keerukamal perioodil, mil turgude väljavaated ei ole ülemäära positiivsed. Kuigi pikas plaanis on investori jaoks üks tähtsamaid põhimõtteid investeeringute hajutamine, siis esimeste tehingute puhul ei pea see Kose sõnul olema peamine lähtekoht. „Esialgu ei ole paha osta mõnda endale tuttava ja eduka ettevõtte üksikaktsiat, näiteks Google’i, Tesla või Apple’i oma,” toob Kose näiteid.
Hajutamine saab oluliseks peale esimesi tehinguid. „Võib juhtuda, et kogu tehnoloogiasektor langeb ühel hetkel muude sektoritega võrreldes palju suurema müügisurve alla. Kui investor on ostnud vaid tehnoloogiaettevõtete aktsiaid, kukub tema portfelli väärtus sel juhul palju rohkem, kui aktsiaturg tervikuna,” selgitab ta loogikat. Seetõttu on tema sõnul tark peale esimesi investeeringuid osta ka teiste valdkondade ettevõtete aktsiaid. Siiski võivad mitmete erinevate üksikaktsiate ostmisel kerkida kõrgeks teenustasud, mis väikeste summade investeerimisel kipub olema piirav asjaolu. Seetõttu on Kose sõnul hea mõte investeerida ka fondidesse, kuhu on kaasatud suur hulk mitmetes erinevates majandusharudes tegutsevaid ettevõtteid. „Fondiinvesteeringud on väikeste summade puhul sageli kuluefektiivsemad ning aitavad vähendada riski, et noor investor vaatab oma teekonna alguses üksnes hetkel kõige säravamaid aktsiaid, mille puhul nii mõnegi edulugu ei pruugi aja jooksul kestma jääda,“ nimetab ta fondidesse investeerimise eelised.
Huvitekitajaks lastele mängulisus, noortele unistuste täitmine
Investeerimine nõuab küll reeglina enda rahaasjade haldamist, kuid tänapäeval on loodud erinevaid võimalusi, et ka lastele see valdkond kättesaadavaks teha. Selle jaoks on loodud erinevaid mobiilirakendusi, millest üheks on näiteks BusyKid, kus saab laste jaoks siduda erinevad kodused tööd, nende eest taskuraha jagamise ning selle raha investeerimise aktsiatesse. Samuti leidub Eestis lapsesõbralikke investeerimismänge. „Lastele meeldib mängulisus ja seetõttu on hea alustada mängul põhinevate lahendustega, et tekitada investeerimise vastu esmane huvi,” sõnab Kose. Samas rõhutab ta, et lapsed on erinevad ning investeerimist vastu tahtmist peale suruda ei tohiks.
Vanemate laste ja juba täiskasvanuikka jõudvate noorte puhul võiks Kose sõnul toimida edulugude ja liitintressiga tutvumine. Eesti keeles on tänaseks avaldunud mitmeid investeerimisteemalisi raamatuid, kus seletatakse mõisteid arusaadavas keeles ning tuuakse mitmeid innustavaid näiteid elust enesest. Kõige lihtsam on tema arvates noorele selgitada investeerimise kasulikkust aga just noore enda vanuse kaudu. „Aeg on noore investori kõige tulusam teenimisvõimalus. Kui investeeringuid hajutada ning selle abil suuri vigasid vältida, on noorelt alustades suurem tõenäosus täita investeerimise abil mitmed soovitud unistused,” sõnab Kose.
