Majandusanalüütik Kaspar Oja on leidnud nutika viisi hindamaks koroonaviiruse mõju Eesti majandusele reaalajas – elektritarbimise andmed. Nende põhjal nendib ta, et mõju majandusaktiivsusele on märgatav.
“Olen viimase paari nädala vabal ajal püüdnud arendada elektritarbimise andmete pealt raamistikku, mis annaks reaalajas aimu sellest, kui suur osa inimestest käib tööl,” kirjutas Facebookis Kaspar Oja, kes töötab igapäevaselt ökonomistina Eesti Pangas.
Teiste sõnadega tahab analüütik väga kiiresti teada, milline on koroonaviiruse mõju majandusele. “Ma ei tahaks jälgida olukorda vaid paari kuu pärast tahavaatepeeglist, vaid tahan teada, mis jooksvalt majanduses toimub. See on see teadmine, millest 2008. aastal väga palju puudust tundsime,” nentis Oja.
Mudelitega on veel pikk tee minna, aga esialgne tulemus veebruari ja märtsi kohta ütleb laias laastus, et töölainel olevate inimeste osakaal langes esmaspäeval umbes sarnasele tasemele nagu see oli mullu 27. detsembril, mis juhtus olema jõulupühade ja nädalavahetuse vahele jääb tööpäev, mille puhul võttis suur osa inimestest tõenäoliselt puhkuse, teatas analüütik.
“Seega majandusaktiivsus on tõenäoliselt järsult langenud ja “sotsiaalse kaugenemise” mõttes võib see küll hea olla, kuid epideemiaga toimetulemise mõttes tingimata mitte,” märkis Oja.
Nimelt vajame ka epideemia ajal jätkuvalt kaupu ja teenuseid, mille loomiseks on tarvis töötajaid. “Kui töötajaid ei ole, ei pruugi saada auto parandatud või juuksed lõigatud. Aga ka toit vajab poodi jõudmiseks üsna mitut inimest, kes peavad tööd tegema. Epideemiagi ajal on seega tarvis, et majanduselu jätkuks.”
Oja koostatud indikaator näitab, et möödunud nädala reedel vähenes tööl käivate inimeste osakaal ja sel esmaspäeval kukkus see veelgi. Esmaspäeval oli indikaator kolmandiku võrra madalam kui nädal varem ja ca veerandi võrra madalam kui möödunud töönädala keskmine.
“Tahaks seda tulemust muidugi tõlgendada nii, et esmaspäeval töötas 25% vähem inimesi kui möödunud nädalal keskmiselt, aga selleks on vara, sest mudel on veel algeline,” märkis ökonomist.
Samas näitab Oja mudeli põhjal koostatud joonisel välja toodu, et mudel saab päris hästi pihta koolivaheaegadele, kui paljud lapsevanemad arvatavasti puhkuse võtsid ja ka vabariigi aastapäev eristub teistest tööpäevadest selgelt.
“Kasutan praegu üsna lihtsaid statistilisi meetodeid selleks, et analüüsida päevasiseseid elektritarbimise profiile. Mudelil on arvatavasti otspunkti probleem, kuid see ei tohiks olla liiga suur. Lähinädalatel püüan mudelit edasi arendada ja kasutada suuremat osa andmeid kui praegu – hetkel kasutan tegelikult vaid väikest osa andmetest, mida oleks võimalik kasutada,” lubab Oja.
Pilt näeb praegu välja selline:
