2021. aasta lõpukuudel oli laenuaktiivsus väga kõrge ning majapidamiste laenuportfelli maht ületas märgilise 10 miljardi piiri. 2022. aasta algus tõi kaasa tavapärase hooajalise languse laenunõudluses, kus majapidamistele on väljastatud laene 165 miljoni euro ulatuses.
Eraisikute laenuportfelli maht ületab jaanuari lõpu seisuga 10,3 miljardit. Probleemsete laenude maht on samuti endiselt madal, 18,4 miljoni euroga ning enam kui 60 päeva laenumaksega võlgu jäänud laenude maht püsib rekordmadalal tasemel. Kui aasta tagasi oli probleemsete laenude maht eraisikute seas 33 miljoni euro suurune, siis tänaseks on see kahanenud pea poole võrra.
„Meie inimesed ja tööandjad on majanduskasvust osa saanud ja jätkuvast pandeemiast sõltumata lõppes 2021. aasta Eesti jaoks väga hästi,“ sõnas Pangaliidu juhatuse esimees, SEB Panga juht Allan Parik. „Alanud aasta märksõnadeks on ettevõtete jaoks kindlasti kasvav tööjõupuudus, palgasurve ja samuti inflatsioon, mis kasvatab kõiki sisendhindu. Kiire energiahindade kasvuga said pihta nii ettevõtted kui pered. Aasta alguse väga kiire hinnakasv teeb murelikuks, ent praegu on siiski alust arvata, et aasta edenedes inflatsioon aeglustub,” ütles Parik.
Esimees lisas, et hea nähtusena on inimeste kontodel rekordmahus hoiuseid ning aktiivselt tegeletakse ka investeerimisega. Kiire hinnakasvu ja muutunud julgeoleku olukorraga seoses ei ole sellegipoolest eraisikute kindlustunne pangaliidu esimehe sõnul veel langenud.
Euribor võib kasvada üle nulli ja pettuste laine muudkui jätkub
2022. aasta jooksul võib aset leida ka sündmus, mida paljud Eesti laenuvõtjad enam ei mäletagi – Euribori kasv üle nulli. „Ameerika keskpank on juba intresse tõstnud ning turud ootavad sarnast käitumist ka Euroopa keskpangalt. Analüütikud leiavad, et aasta lõpuks võib Euribor kerkida õige pisut üle nulli,“ rääkis Parik ja lisas, et see tõstaks pea kõigi Eesti laenuvõtjate igakuiseid laenumakseid, sest reeglina on laenuintress seotud kuue kuu Euriboriga.
Endiselt on pankade jaoks aktuaalne telefonikelmuste ja pettuste temaatika. Nimelt ei näita inimestelt välja petetavate summade maht ega ka pettuste ohvriks langenute hulk vaibumise märke. „Eelmise aasta jooksul peteti inimestelt välja ligi 9 miljonit eurot,“ sõnas Parik.
Ka uue aasta algul on petturite tegevus jätkunud, ehkki meetodeid muudetakse iga paari kuu järel veidi. Uue aasta algul on aga lisandunud uus muret tekitav areng – inimesed, kes ise otsivad internetist suurt tootlust lubavaid investeerimisvõimalusi. Parik rõhutas, et kui keegi lubab kiiresti ulmelist tootlust, siis tegu ilmselt ongi ulmega. „Petturid lähevad aina professionaalsemaks. Veebilehed, kus nad end kui professionaalseid varahaldureid tutvustavad, võivad asjatundmatule inimesele näida igati tõsiseltvõetavad,“ rääkis ta.
Rohkem infot, kuidas ennast kaitsta ja pettuse ära tunda, leiab lehelt eiaitah.ee.
