See plaan mõjutaks Eesti Energia arvates positiivselt Ida-Vriumaa kuvandit ja atraktiivsust: tekib uus kompetents vesiniku tootmise, transpordi ja tarbimise kohta, mis meelitab maakonda uusi ettevõtteid ja investeeringuid. Vesinikuprojekt läheks maksma 30 kuni 60 miljonit.
Veel tahaks Eesti energia hakata põlevkivibensiinist tootma kemikaale ning väärtindava põlevkivisektori heitmeid. Selleks oleks vaja ehitada bensiini ümbertöötluskompleks ja järeltöötlustehas, mis maksaks 150 kuni 250 miljonit.
See võimaldaks rafineerida kütuse kõrgema kvaliteediga keemiatööstuse toormeks nagu reformaat või LPG ning seeläbi vähendada oluliselt tururiski, mis tuleneb kvaliteedinõuete karmistumisest. Asjal on ka roheline mõte – nii saaks õlevkivigaasist välja võtta põlevkivibensiini ja toota kemikaale. See vähendaks ka süsihappegaasi heitmeid elektrijaamades, kus põletatakse praegu kogu põlevkivigaas.
Veel üks mõte on Enefit õlitootmiskompleksi konverteerimine vanarehvide ja plastide taaskasutuskompleksiks. Nimelt plaanib Eesti Energia arendada õlitehastesse võimekuse kasutada rehve ja plastijäätmeid pürolüüsiprotsessis koos põlevkiviga, mis tõstab efektiivsust ja parandab lõpptoodangu kvaliteedinäitajad.
Eesmärk on viia aastaks 2030 õlitehased osaliselt jäätmekütuse peale, arendades välja võimekuse kogu Eestis tekkivate raskelt käideldavate plastjäätmete ning vanarehvide taaskasutamiseks. Perspektiivis võimaldab see õlitehastel täielikult kütusena jäätmeid kasutama hakata. Esialgu plaanib Eesti Energia püsti panna testseadme, mis maksaks 22 miljonit.
Veel tahaks Eesti Energia ehitada Estonia kaevanduse territooriumile 50 MW võimsusega rohelise pumphüdroelektrijaama. Alumise reservuaari bassein on kaevandustegevuse käigus juba rajatud, ülemine reservuaar rajatakse aherainemäele. Sellise kontseptsiooni, kus alumine reservuaar asub põlevkivikaevanduses, kasutamine on maailmas ainulaadne.
“Soovime kontseptsiooni mõistlikkust tõestada, et sarnaseid lahendusi saaks rajada ka teistesse kaevandustesse kõikjal Euroopas,” selgitas Vals.