Eesti Panga värske finantsstabiilsuse ülevaate kohaselt hakkab ettevõtete ja majapidamiste võime laene tagasi maksta lähitulevikus mõnevõrra halvenema.

Ettevaates jääb keskpanga hinnangul eluasemelaenude kasv hoogsaks, sest sissetulekud jätkavad kasvu ja nõudlus eluasemete järgi püsib. Kui sõja alguses eluasemelaenude võtmine aeglustus, siis nüüd on laenunõudlus taastumas.

Samuti hinnatakse, et ka kinnisvarahinnad tõusevad edasi. Uute eluasemete lisandumine turule on ehitusmaterjalide tarneraskuste ja hoogsa hinnatõusu tõttu jätkuvalt piiratud. Kinnisvarahindade ja eluasemelaenude kasv võib tuua kaasa majapidamiste võlakoormuse tõusu ja see suurendab ohtu, et inimestel võib tekkida raskusi laenumaksete tasumisel, kui majandusolud peaksid halvenema ja intressitõus muudab laenumaksed suuremaks.

Kiire laenukasvuga seotud riske aitavad ohjeldada Eesti Panga kehtestatud eluasemelaenude andmisele seatud miinimumnõuded. Eesti Pank on valmis eluasemelaenude andmise nõudeid karmistama, kui laenumaht jätkab kiiret kasvu. Hetkel aga keskpank selleks vajadust ei näe. Samuti ei arva keskpank, et oleks hetkel vajadust tõsta pankadele kehtivaid kapitalipuhvrite nõudeid.

Sõda Ukrainas võib jätta ka Eesti inimesed tööta

Keskpanga hinnangul on majanduslike raskuste taga sõda Ukrainas ja sellega kaasnenud sanktsioonid. Lisaks kütab sõda tagant niigi kiiret hinnatõusu, mis halvendab ettevõtete ja inimeste rahalist olukorda.

Samas on keskpanga kinnitusel pankadel Eestis piisavalt puhvreid, et probleemlaenude kasvuga toime tulla, vajadusel maksepuhkuseid pakkuda ning samas jätkata laenude andmist ettevõtetele ja inimestele.

Sõja tõttu kiiremaks muutunud hinnatõus raskendab Eesti Panga sõnul nii ettevõtete kui ka inimeste finantsseisu ning töö kaotamise oht ähvardab eeskätt neid inimesi, kes töötavad sõjast rohkem mõjutatud sektorites.

Kui majanduskasv aeglustub tempos, mida ennustati keskpanga märtsiprognoosis, võib sõja tõttu kasvada pankade probleemlaenude tase seniselt 0,2 protsendilt 1,5 protsendini. See jääks Eesti Panga sõnul siiski märgatavalt alla 2008.–2010. aasta kriisi taset, kui probleemlaenud moodustasid laenumahust üle 7 protsendi.

Keskpanga hinnangul suudavad pangad Eestis laenukahjumitega hakkama saada ja majanduse rahastamist laenudega jätkata, sest nende kasumlikkus on olnud kõrge ja kapitalipuhvrid tugevad.