Eesti riik võttis 200 miljonit laenu Euroopa Nõukogu Arengupangalt (CEB), raha kasutatakse eelkõige selleks, et rahastada kriisitoetusi.
“Meie valik on olnud hoida kriisis tööturg toimimas ning ettevõtted elus. Euroopa madalaima võlakoormusega riigina ning madalate intresside keskkonnas saame endale lubada võimalust stimuleerida oma majandust just praegu, kõige kriitilisemal ajal,” ütles rahandusminister Martin Helme.
Laenuga kaasatavat raha on kavas kasutada eelkõige kohalikele omavalitsustele ning mikro-, väike- ja keskmistele ettevõtetele suunatud kriisileevendusmeetmete rahastamiseks. Vähemal määral on kavas rahastada COVID-19 haigust põhjustava koroonaviirusega seotud teadus- ja arendustööd.
Muu hulgas aitavad kaasatavad vahendid kohalikel omavalitsustel katta koroonaviiruse leviku ennetamise ja selle mõju leevendamise meetmete kulu ja tagada elutähtsate teenuste toimepidevust.
CEB-lt võetav laen toetab samuti investeeringuid kohalikku infrastruktuuri, nagu kohalikku teehoidu ja lairiba internetiühenduse kättesaadavuse laiendamist maapiirkondades.
Euroopa Nõukogu – mis on Euroopa Liidust täiesti eraldiseisev ühendus, kuhu kuulub näiteks ka Venemaa – arengupank tegutseb juba viiekümnendatest.
Algselt oli selle ülesanne aidata Teise maailmasõja järel põgenikke ning teisi hätta sattunud inimesi. Peagi fookus laienes, toetama hakati ka töökohtade loomist ning sotsiaaltaristut. Nüüd on põhiline ülesanne Euroopa Nõukogu riikide edendamine ja aitamine.
Eesti on Euroopa Nõukogu Arengupanga liige 1998. aastast alates. Panga liikmeskond koosneb 41 Euroopa riigist, kes on ühtlasi selle omanikud. Pank loodi 1956. aastal riikidevahelise arengupangana ja kandis 1999. aastani Sotsiaalarengu Fondi nime. CEB annab madala intressiga pikaajalisi laene oma liikmesmaade sotsiaalprojektidele.
