Viimasel ajal on olnud väga palju teateid, mis räägivad sellest, et Eesti kodanik on sattunud investeerimisalase petukõne otsa ja on sellest ka suure summa kaotanud. Sel aastal on PPA registreerinud kokku 107 investeerimiskelmuse juhtumit, mille kogukahju ulatub 1,86 miljoni euroni.

Politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre selgitas, et kelmid helistavad nii välismaisete suunakoodidega kui ka eesti numbritelt, kõnelevad üldjuhul vene keeles ja on väga pealetükkivad. “Nad võivad inimesele helistada mitu päeva järjest, kuni lõpuks ta nõusse saavad,” kirjeldas Tambre.

Tambre jätkas, et pärast seda, kui inimeses on huvi äratatud, palutakse arvutisse laadida programm (AnyDesk või TeamViewer), mis teeb arvuti kaugelt ligipääsetavaks. Kelm selgitab, et ta teeb vajalikud tehingud kiiremini, kui inimene ise. Inimese arvuti võetakse üle ning tal palutakse internetipangas vaid PIN-koodid sisestada.

“Päris ettevõtted ja investeerimisfondid ei helista kunagi selliselt ja juba see peab tegema ettevaatlikuks,” möönis Tambre.

Tambre sõnul asuvad helistajad politseile teadaolevalt välismaal ning see teeb alati kuritegude avastamise keerulisemaks. “Kelmidel on kasutusel mitmed erinevad skeemid ning kasutatakse väga palju erinevaid veebilehti. Oleme teinud rahvusvahelist koostööd teiste uurimisasutustega, et välja selgitada kurjategijate isikud, kuid tegemist on pikaajalise protsessiga,” ütles ta.

Olenemata uurimise tulemustest, on raha tagasi saamine keeruline. “Paljude riikide kurjategijad on aru saanud, et tegu on väga tulusa viisiga raha teenida ning seetõttu on neid kõnesid massiliselt,” ütles Tambre.

Mida teha, et mitte õnge langeda?

Inimene peaks Tambre sõnul tähelepanelikuks muutuma juba siis, kui võõras helistaja lubab kiiret tulu lühikese aja jooksul. “Inimesele, kes ei ole investeerimist süvitsi uurinud, on kelmil ehk lihtsam luua ettekujutust, et see on midagi väga moodsat ja tulusat ning veenda, et ei peagi kõigest aru saama. Tasub siiski meeles pidada, et niisama keegi raha ei kingi,” selgitas ta.

“Selliste petuskeemide ohvriks sattumise eest kaitseb kõige paremini teavitustöö ja inimeste endi tähelepanelikkus,” ütles Tambre. “Tihti tutvustavad kelmid end kui tuntud ettevõtete esindajaid, kuid kiire otsing internetis annab tihti vastuseks hoiatuse petuskeemide eest. Inimesed jagavad oma kogemusi aktiivselt ka internetifoorumites. Enne raha paigutamist mõnesse firmasse tasub teha eeltööd ja uurida ettevõtte tausta.”

“Reegel on lihtne – kui te ei saa aru, kuidas teile pakutav süsteem töötab, ei soovita me teil selliselt raha paigutada,” sõnas ta.

Kui oled taolise pettuse ohvriks sattunud, pöördu politseisse. “Kindlasti ei tohi uskuda ka helistajaid, kes tutvustavad end maaklerina ja pakuvad võimalust juba kaotatud raha tagasi saada. See on järjekordne kelmus, millega inimestelt on jällegi kümneid tuhandeid välja petetud,” lisas Tambre.

Soovitused politseilt

• Kui sulle saabub investeerimispakkumine, mis lubab kiiresti suurt tulu, siis suhtu sellesse ettevaatlikult. Reeglina on selline kõne muukeelne ning “investeerimisspetsialistid” ei räägi eesti keelt.
• Ära lae tundmatu “maakleri” palvel oma arvutisse programme, mis lubavad tal võtta üle pilti sinu arvutist – TeamViewer või AnyDesk.
• Ära edasta “maaklerile” andmeid oma ID-kaardist, PIN-koodidest, infot muudest isikut tõendavatest dokumentidest, fotosid krediitkaardist jms.
• Igasugune investeerimine ja laenu võtmine tähendab lepingu sõlmimist. Loe kindlasti läbi lepingu tingimused ja pööra tähelepanu võimalikele lisatasudele.
• Ära tee ülekannet enne, kui oled kontrollinud konkreetse ettevõtte tausta.
• Kui saad sellise kõne, lõpeta kõne kohe, blokeeri number ja anna sellisest kõnest teada PPA infoliinile 6123000.
• Kui oled saanud kahju, pöördu politseisse.
• Hoiata palun sellest skeemist oma tuttavaid, sõpru ja pereliikmeid.